Quantcast
Channel: JOOKSUPORTAAL www.jooksuportaal.ee
Viewing all 733 articles
Browse latest View live

Esimese Vändra Mispo maratoni võitis Jüri Siht

$
0
0
7. detsembril lumega toimunud esimese Vändra Mispo maratoni võitis Jüri Siht ajaga 3:17.32. Järgnesid Priit Talu 3:25.10-ga ja Ergo Meier 3:35.58-ga. Kuna naisi osales ainult kaks, siis kuulusid neile mõlemale ka pjedestaalikohad. Parimaks osutus Annika Pang ajaga 4:53.41. Teine naine, Viia Kaldam, sai lõpuajaks 4:56.14. Kokku lõpetas maratoni 13 jooksjat. Samas toimus ka poolmaraton, millel osales vaid kaks jooksjat: meestest sai Reigo Lehtla ajaks 1:44.19 ja Terje Õiglane 2:07.45.

Maratoni tulemused:

1. Jüri Siht 3:17.32    
2.  Priit Talu 3:25.10                 
3. Ergo Meier  3:35.58                          
4. Meelis Atonen 3:38.56
5. Andrus Nilk 3:51.20                     
6. Ain-Ivar Tupp 4:08.20
7. Olav Mets 4:09.11                
8. Joel Tints 4:12.32              
9. Indrek Jürgenstein  4:21.12                          
10. Toivo Sikka 4:23.31           
11. David Arutyunyan 4:38.45            
12. (N 1.) Annika Pang 4:53.41
13. (N 2.) Viia Kaldam 4:56.14

JOOKSUPORTAAL

Sergei Tšerepannikov sai isikliku rekordiga Malaga maratonil 4. koha

$
0
0
Stamina Arcotransport tiimi jooksja Sergei Tšerepannikov tegi täna oma hooaja viimase võistluse Hispaanias Malaga maratonil, kus sai isikliku rekordiga 2:26.54 neljanda koha. Kolmandast kohast jäi meest lahutama 9 sekundit. Tšerepannikovi varasem tippmark oli 9. septembril SEB Tallinna maratonil ja ühtlasi oma elu esimesel maratonil joostud 2:37.53. Malaga maratoni võitis Abdelhadi El Mouaziz ajaga 2:24.39.

Tšerepannikov jooksis Malaga maratonil esimesed tund aega juhtgrupis, seejärel hakkas grupp lagunema. Veel 36. kilomeetril asus Tšerepannikov teisel kohal, kuid kaotas viimase kuue kilomeetriga kaks kohta. Finišipaigas näitas termomeeter 13 kraadi sooja ja õhuniiskus oli 77 protsenti. "Sergei on viimased kaks kuud väga tublilt harjutanud, aga maratoni jaoks on vaja sellist tööd pikemalt teha. Siit on hea uusi sihte seada ja seda me ka teeme. Väga positiivne emotsioon hooaja lõpetuseks," ütles Jooksuportaalile Tšerepannikovi treener Urmas Randma.

Malaga maratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Tiidrek Nurme võitles lumisel krossijooksu EMil välja 28. koha

$
0
0
Kuus Eesti pikamaajooksjat võistlesid täna rasketes tingimustes Ungari pealinnas Budapestis murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel. Neist parimana sai meeste põhiklassis võistelnud Tiidrek Nurme 84 lõpetaja seas 28. koha.

Keenia treeninglaagrist naasnud Nurme läbis ligi 10 000 m pikkuse distantsi ajaga 31.07. "Hea tulemus, kuid ülirasked tingimused. Tavaliselt on siin sel ajal palju soojem. Külma tuli tuulega ligi -10 kraadi. Lund palju ja jalad käisid all ringi. Mitmed naised nutsid pärast jooksu finišis, sest neil olid käed külmunud, " võttis Nurme võistluse kokku. Võistlustingimused Budapestis osutusid raskeks. Lisaks lumele ja -5 kraadisele külmale puhus üsna tugev tuul, mis tegi tuulekülmaks -10. Jooksatel tuli jalatsitele 15 millimeetri pikkused naelad alla kruvida, et rajal vähegi pidavust saavutada. Naelte muretsemise eest kandis hoolt jooksukoondise tiimijuht Harry Lemberg, kes need kohalikust spordipoest eelmisel õhtul ostis. "Ilma nendeta ei oleks saanud hästi joosta. Kellel olid lühikesed naelad, neil käisid jalad koguaeg tühjalt all ringi," rääkis juunioride arvestuses EMil võistelnud Andi Noot Jooksuportaalile. Vaatamata kõigele ei pidanud isegi osa naisjooksjaid liigseks võistelda lühikeses pükstes ja isegi maika särgis, kindad käes ning müts peas. "Neid vaadates hakkas endalgi külm," lisas Noot. Eesti jooksjad tõmbasid tervise säästmise huvides võistluseks jalga pikad püksid ja selga pikkade varrukatega särgid. "Nendega oli väga hea. Ei olnud palav ega külm. Täpselt ideaalne," kiitis Noot.

Meeste põhiklassis võitis Euroopa meistritiitli poolel maal vedama läinud ja teistel eest ära jooksnud itaallane Andrea Lalli ajaga 30.01. Teisena finišisse jõudnud Prantsusmaa esindaja Assan Chahdi kaotas talle 10 sekundit. Pronksmedalile tuli itaallane Daniele Meucci ajaga 30.13. Üheksakordne krossijooksu Euroopa meister ukrainlane Sergei Lebid alustas jooksu tagasihoidlikult, olles esimese ringi järel 30. kohal, tõustes iga ringiga ettepoole, olles poolel maal 15. positsioonil. Paraku sealt edasi tal kohta parandada ei õnnestunud.  
Meeste põhiklassi tulemused

Meesjuunioride arvestuses kaasalöönud treener Endel Pärna õpilane Andi Noot sai 35. koha. 6000 meetri distantsi viimasele ringile läks Noot 37. kohal ja suutis finišisse tulla 114 lõpetaja seas kaks kohta paremal positsioonil ehk 35. kohal ajaga 19.36, kaotades võitjale poolakale Szymon Kulkale 53 sekundiga. Kulka võiduaeg 18.43. Teisena lõpetas bulgaarlane Mitka Rumenov Tsenov, kaotades poolakale 4 sekundit. Kolmandaks jooksis end britt Cieran Klements 18.57-ga.


Treener Endel Pärna sõnul seadis Andi Noot enne võistlust eesmärgi joosta üle kaks aastat tagasi veel juunioride klassis võistelnud Kaur Kivistiku tulemus EMilt, milleks oli 36. koht 54 sekundilise kaotusega võitjale. "Sellega sai ta hakkama. Andi on liiga peenike poiss sellise raja jaoks. Medalivõitjad valmistuvad spetsiaalselt krossijooksuks, muul ajal neid võistlemas näha pole," ütles Pärn Jooksuportaalile. Enne võistlust pakkus Pärn, et on hästi, kui Andi Noot kaotab võitjale 50 sekundit. "Trennid näitasid ilmekalt et olen taoliseks tulemuseks valmis. Kuigi mul oli viimased poolteist kuud metsatöö praktika sain ilusti valmistuda," lausus Andi Noot.
Meesjuunioride tulemused


Naisjuunioride 4000 m pikkudel distantsil sai Heleene Tambet 93 lõpetaja seas 52. koha ajaga 15.04, kaotades võitjale 1.35. Jooksu võitis serblanna Amela Terzic ajaga 13.29. Hõbemedalile tuli kilomeeter enne finišit liidrikohal jooksnud, ent seejärel serblanna endast mööda lasknud Suurbritannia esindaja Emilia Gorecka ajaga 13.37. Pronksmedal kuulus sakslannale Maya Rehbergile 13.43-ga.
Naisjuunioride tulemused

Meeste U23 ehk noorsoo klassis jooksis asus 8000 m distantsi starti kaks eestlast Kaur Kivistik ja Allar Lamp. Kivistik sai  94 lõpetaja hulgas 69. koha ajaga 26.35 (kaotus võitjale 2.05), Lamp katkestas. "Kauril tuli neli korda naelking jalast ära ja ta pidi seda tagasi panema," selgitas treener Endel Pärn. "Oli palju rabelemist ja lõpuks kukkusin. Lihaste seisund ei olnud ka kiita, eks seal mängis kindlasti oma rolli ka väga külm tuul," ütles Allar Lamp Jooksuportaalile.

Euroopa meistriks krooniti norralane Henrik Ingebrigsten ajaga 24.30. Hõbemedali võitles välja belglane Soufiane Bouchikhi 24.40-ga. Pronksmedal läks Suurbritanniasse James Wilkinsonile ajaga 24.43.
U23 meeste tulemused

Naiste põhiklassis võistelnud Annika Rihma oli 8000 m distantsil esimese ringi (1060 m) järel 35. kohal, kuid langes järjest tahapoole, lõpetades jooksu 47. kohal ajaga 31.11. Jooksu võitis iirlanna Fionnula Britton ajaga 27.45. Hõbemedalile tõusis portugallanna Dulce Felix 27.47-ga. Talle kaotas ühe sekundiga pronksile tulnud hollandlanna Adrienne Herzog. Kokku lõpetas distantsi 54 jooksjat.
Naiste põhiklassi tulemused 

JOOKSUPORTAAL
Foto: atleticats.com

Eesti jooksuparemik trügib Maratonitiimi

$
0
0
Nii mõned aastad harjutanud kui juba staažikad Eesti paremikku kuuluvad jooksjad on tekitanud suisa järjekorra Maratonitiimi ukse taha. Jooksuportaal uuris Maratonitiimi ja Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juhi Toomas Tarmi käest, kas tippjooksjate seas on lahti läinud maratonibuum või on põhjus milleski muus.  
Miks paljud Eesti paremikku kuuluvad jooksjad on otsustanud üle minna maratonile? Viimasena tegi selle käigu Sergei Tšerepannikov ja järgmisest hooajast ka Roman Fosti.
Põhjused on erinevad, aga lühematelt distantsidelt pikematele üleminek on vanuse lisandudes tavaline praktika. Keskmaadistantsidel kipub tavaliselt 30 eluaasta künnisel areng seiskuma. Sergei debüütmaraton ja Romani väidetav siirdumine pikematele distantsidele on tingitud minu arvates just eelmainitust. Teine põhjus on see, et 5000 m -10 000 m distantsidel on väljundit väga vähe ja rahvusvahelisele tasemele jõudmine üliraske. Poolmaratonis ja maratonis on võimalused laiemad ning väljund suurem.
Kas võib siin oma osa olla selles, et eestlastele on kõige reaalsem maratoni normi täitmine tiitlivõistlusteks?
Ka see on kindlasti üks põhjus. Tiitlivõistlustel osalemine on paljudele loogiline eesmärk ja üks sporditegemise põhjuseid. Kergejõustikus üldiselt on sinna raske pääseda ja jooksualadel eriti. See pole ka maratonis lihtne, aga siiski veidi reaalsem kui staadionidistantsidel. Samuti on linnamaratonide ja poolmaratonide näol maanteejooksus palju rohkem rahvusvahelisi võistlemisvõimalusi ning teatud tasemelt alates ka väike teenimisvõimalus. Nendel distantsidel edukas olles on võimalik ka ennast ära elatada ning veidi kõrvalegi panna. Praegu meil veel sellisel tasemel jooksjaid ei ole, aga oleme sinnapoole teel ja loodetavalt aasta-paari pärast võime rääkida juba rahvusvahelises mõistes tippjooksjatest.
Euroopa meistrivõistluste maratoni norm on naistele 2:48 ja meestele 2:23. Praeguse seisuga on selle täitnud kaks Luike ja Evelin Talts ning meestest Viljar Vallimäe ja Ilja Nikolajev. Kui juhtub nii, et järgmisel aastal täidab normi veel mitu jooksjat, siis keda neist otsustatakse ja mille alusel saadetakse EMile? Kui näiteks kuus eestlast on täitnud maratoni EMi normi erinevatel aegadel ja erinevates kohtades, siis ei ole ju mõeldav, et tehakse neile katsevõistlused. Maratoni puhul oleks see mõeldamatu.
Sinnani on veel aega, aga see oleks meeldiv mure, kui oleks kelle hulgast valida. Eraldi katsevõistlust ei tule kindlasti. Need normid on Eesti sisesed ja pandud eelmiseks, Baceloona EMiks, kui meie seis oli hoopis teine. Euroopa kergejõustikuliidu normi maratonis minu teada ei ole. Piisava taseme olemasolul paneksime EMile kindlasti välja kolm meest ja kolm naist. Edetabeliaeg saab kindlasti olema üks kriteeriumeid.
Kas tipptasemel maratoonarite arvu kasv Eesti paremikku kuuluvate jooksjate arvelt võib seisneda põhjuses, et Maratonitiimi kaudu saavad nad treeninglaagrisse, tasuta varustuse ja natuke raha, mida lühematel distantsidel ei pruugi nii kergelt saada?
Maratonitiim aitab jõudumööda varustuse, taastumisvahendite ja osade treeningkulude (laagrid) katmisega. Raha või stipendiumi keegi ei saa. Ma ei pea tiimi peamiseks teguriks viimase aja aktiveerumist, aga loodetavalt see on üks väike põhjus. Kui 2010. aastal tiimiga alustades oli meil probleem, et sinna "seemneks" mõned mehed saada, siis nüüd on tekkinud juba konkurents ja üllatuslikult tugevam just naiste poolelt.
Mis saab teistest lühematest distantsidest, kui Eesti paremik hakkab mõtlema vaid maratoni peale? Kas see ei vii tagasiminekuni neil jooksualadel?
Ma ei usu, et keskmaamehed ja -naised massiliselt maratoni hakkavad jooksma. Alad on selleks liiga erinevad. Kindlasti pole see ka eesmärk. Meie paremate arenemine maratonijooksjana parandab nende taset ka lühematel distantsidel ja üldine tase peaks sellest ainult tõusma. Puhtaid 5000 m ja 10 000 m jooksjaid on meil olnud väga vähe ja nii saab see olema ilmselt ka edaspidi. Põhjuse tõin välja esimeses vastuses.
Kas ei võiks lühematel jooksudistantsidel jooksjatest kokku panna samuti ühe tiimi nagu 800 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m ja takistusjooks? Kaur Kivistik jäi vaid 4 sekundi kaugusele OM normist.
Nõus, aga initsiatiiv selleks peaks tulema jooksjate-treenerite poolt. Igale alale tiimi loomine pole mõeldav. Meil ei ole nii palju jooksjaid ja 1-2 inimest ei ole tiim. Samuti peab tiim andma asjale mingit olulist lisaväärtust, ainult nime pärast pole sel mõtet. Keskmaajooksjad ja nende treenerid võiksid meil üldse rohkem koostööd teha. Praegu näen selles puudujääki.
MMi norm on meestele 2:17 ja selle ründamine on küllaltki raske. Samas on naiste MMi norm 2:43, mis võrreldes maailmarekordiga on üle poole tunni kehvem, kuigi enamik tippe jookseb 2:20 kanti. Kas ei peaks naiste normi tõstma või on see siiski praegu mõistlik? Eesti jooksjate jaoks ilmselt küll. 
See on tõsi, et naiste norm on veidi madalam. Üheks teguriks see, et naiste rahvusvaheline konkurents on meestega võrreldes hõredam. Kui panna naistel normiks näiteks 2:32, siis jääb tiitlivõistlusel geograafia hõredaks ja osalejaid oleks vähe. 2:43 on reaalne ja saavutatav tase meie naistele ning usun, et selle normi motiveeriv mõju on olnud märgatav. Kuid ka meie parematele meestele ei ole norm enam utoopia ja ega tiitlivõistlustele pääsemine pole ilmselt kellegi unistuste tipp ning eesmärgid on siiski kõrgemal.
Millised on Maratonitiimi liikmele kehtivad nii-öelda soodustused, kui sellest saab rääkida? Ma mõtlen, mida Maratonitiimi liikmele pakutakse, palju raha, mitut treeninglaagrit, terviseuuringud jne.
Oleme oma peamiste toetajate kaudu (Adidas, EKJL, Tallinna Maraton, Tallinna Sadam, Webmedia, Freesport) aidanud tiimi liikmeid peamiselt varustuse ja taastumisvahenditega ning laagrikulude katmisel. Kõik toetused on seotud treeningtegevuse ja taastumisega, niisama raha keegi ei saa. Eesmärk on, et võimalikult paljud meie jooksuparemikust treeniks ja taastuks võimalikult professionaalselt. Ainult nii saame loota edasiminekut ja konkurentsis püsimist maailma ühel levinumal ja konkurentsitihedamal alal nagu kestvusjooks.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Vana-aasta heategevusmaratoni võitsid Kristo Reinsalu ja Liis-Grete Arro

$
0
0
Stamina Arcotransport jooksutiimi esindaja Kristo Reinsalu võitis täna rasketes ilmastikuoludes Tallinnas Rocca al Mares 8,4 km pikkusel ringil toimunud vana-aasta heategevusmaratoni ajaga 2:47.31. Reinsalu on kogunud sellelt spordiürituselt neli maratoni võitu. Tema nimel on ka rajarekord 2:43.48. Varasemalt on mees parim olnud aastatel 2008, 2010 ja 2011. 

"Väga tore uuendus oli see, et nüüd on kogu jooksurada viidud vanale Tallinna Sügisjooksu trassile. Lisaks suudeti jooksurajaga teha imet ja varasemast kuumaastikust polnud enam jälgegi. Ise läksin jooksma 5 ringi mitte maratoni. Kuna ma pole peale Frankfurti maratoni jooksnud trennis ühe korraga rohkem kui 20 km, siis oli enne väikeseid kahtlusi ... aga nagu tulemus näitas, siis on ainsate "ärritajatena" liivas ja lumes tehtud jooksud läinud asja ette. Igati hea meel, et aasta lõpetuseks sai nüüd ka maratoonarile vääriliselt ühe korraliku pika otsa kirja," rääkis Reinsalu Jooksuportaalile. Tänase maratoni tegi raskeks - 9 kraadine külm, mis kuni 12 m/s puhunud kagutuule tõttu võimendus -18ni. Nii karmides tingimustega ei ole heategevusmaratoni enne joostud. 

Reinsalu juhtis maratoni esimesest ringist alates ega andnud liidrikohta kordagi käest. Juba esimese 8,4 km pikkuse ringi järel juhtis ta lähimate konkurentide ees üle kahe minutilise eduga. Teise ja kolmanda koha pärast käis tihe rebimine, sest Sander Hannus ning Veiko Sulev jooksid pea kogu distantsi koos. Viimasele ringile minnes edestas Hannus konkurenti vaid kahe sekundiga, kuid kasvatas vahet finišiks üle poole minuti. Sander Hannuse lõpuaeg 2:57.13. Kolmanda koha sai Veiko Sulev 2:57.51-ga. Rohkem kolme tunni alistajaid ei olnud. Neljandana lõpetas pärast esimese ringi läbimist Kristo Reinsalu järel teisel kohal olnud, siis 9. kohale langenud ja viimase ringiga uuesti oma positsiooni parandanud lätlane Valdis Nilovs 3:03.23-ga.

Naistest võttis maratoni algul liidrikoha sisse lätlanna Inga Zalite. Teda jälitasid Liis-Grete Arro (Stamina Arcotransport tiim) ja rohkem orienteerujana tuntud Kirti Rebane (SK Saue Tammed). Ent viimasele ringile minnes muutus järjestus vastupidiseks. Rebane juhtis 8 sekundilise eduga Arro ees. Kiirelt alustanud lätlanna kaotas Arrole juba 39 sekundit. Taktikalise jooksu teinud Liis-Grete Arro möödus viimasel ringil Rebasest, kasvatas oma edu üle minuti ja võitis maratoni ajaga 3:20.34. "Minu neljast maratonist osutus tänane kõige raskemaks, sest koolis on väga pingeline aeg. Kahe nädalaga kuus eksamit ja loomulikult treeningud. Hea treening, tore elamus ja kirss tordile on see, et üritus toimus heategevuslikul eesmärgil," ütles Arro Jooksuportaalile. Teisena lõpetanud Kirti Rebase lõpuajaks fikseeriti 3:21.50. Kolmanda koha sai lätlanna Inga Zalite 3:28.52-ga. Kokku startis vana-aasta heategevusmaratonile 93 jooksjat, neist jõudis finišisse 87.

Maratoni tulemused

Lühema, 8,4 km pikkuse jooksu võitis meestest Sander Jürs ajaga 28.55. Järgnesid Andrus Lein 29.48-ga ja Ats Sõnajalg 30.28-ga. Naistes läbis distantsi kõige kiiremini Olga Andrejeva (Stamina Arcotransport tiim) ajaga 33.25. Lühema maa lõpetas 147 jooksjat. Maratoni igast osalustasust läheb 10 eurot ja 8,4 km jooksu osalustasust 5 eurot traagiliselt hukkunud sportlaste laste toetuseks.

8,4 km tulemused

JOOKSUPORTAAL
Fotod: Mallor Malmre

Olga Andrejeva võitis Soomes Hakunilan uusaasta jooksu

$
0
0
Stamina Arcotransport jooksutiimi kuuluv Olga Andrejeva võitis täna Soomes 30. Hakunilan uusaasta jooksu, läbides parima naisena 10 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 39.09. Tulemus andis üldjärjestuses 19. koha. Meestest võitis esikoha soomlane Tommi Hytönen ajaga 33.25. Kokku lõpetas õhtul kell seitse alanud jooksu  264 jooksjat, neist 67 naist.


JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Ultrajooksul Viimase Öö Unistus valitsesid lätlased

$
0
0
Vana-aasta viimasel päeval Harjumaal RMK Meremõisa telkimisalal toimunud 12-tunnise ultrajooksujooksu- ja käimisürituse Viimase Öö Unistus võitsid meeste arvestuses kõik kolm auhinnalist kohta lätlased. Ainsana jõudis Eesti jooksjatest pjedestaalile mullune võitja Mari Boikov (pildil), kes sai naistest kolmanda koha.

Kokku startis 31. detsembri keskpäeval 1050-meetrisele ringile 60 osalejat. Igaüks võis ringi läbida nii mitu korda, kui soovis või suutis. Põhja-Eesti jaoks oli seekord stardis kõige rohkem lätlasi – 36. Lõunanaabrid  tulid kohale tõsiste plaanidega ja tegid auhinnalaua peaaegu puhtaks. Lumisel ja sulaga järjest pehmemaks muutunud rajal mahtusid meestest esikolmikusse Laimonis Skadiņš (120,95 km), Uldis Kļaviņš (119,9 km) ja Valdis Ņilovs (110,45 km). Parima eestlasena sai Cris Poll 4. koha tulemusega 108,35 km. Naistest võidutsesid lätlannad Marta Zumberga (105,2 km), Inga Zālite (98,9 km) ning parima eestlannana 3. kohale tulnud Mari Boikov (95,75 km).

Võïstkondade arvestuses liideti kahe liikme parim tulemus. Meeskondadest võïtis Nebrienam, bet noskrienam (Uldis Kļaviņš, Valdis Ņilovs, Mareks Šīrants; Pēteris Cābulis, Pēteris Cābulis), kus kaks parimat läbisid 230,35 km. Naiskondadest võitis I.L.G.I. skrien 191,6 km (Inga Zālīte, Inga Ziediņa, Guna Ūsele ja Lauma Čerņevska). Segavõistkondadest tuli 226,15 km esikohale Marathon P.S. (Laimonis Skadiņš, Marta Zumberga, Gunārs Ķeģis, Dzintars Rērihs ja Modris Ābrams).

Vanimaks osalejaks osutus 77-aastane Väino Erilaid, kes läbis südikalt 10,7 km. 66-aastane Leili Teeväli jooksis jäisel teel maratonidistantsi (42,2 km). Noorim mees, 22-aastane Cris Poll, jooksis 108,35 km, noorim naine -20-aastane Avely Vellerind läbis 22,25 km.

"Lätlased tegid sisuliselt puhta töö ja näitasid väga kõrget taset, eriti veel arvestades, et rada oli libe ja viimased kaks tundi sadas vihma jääle peale ja tegi raja hullemaks," ütles Jooksuportaalile Viimase Öö Unistuse üks korraldajaid Heleen Vennikas, kes sai ise 80 kilomeetriga naistest viienda koha.

Viimase Öö Unistuse tulemused
ESTONIAN ULTRARUNNERS TEAM/JOOKSUPORTAAL
Foto: erakogu

Sise EMil võib pikemal jooksudistantsil osaleda vaid Nikolai Vedehin

$
0
0
1.-3. märtsini Rootsis Göteborgis toimuvatel Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel võib Eestist ainsa pikema distantsi jooksjana osaleda Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi esindaja Nikolai Vedehin.

"Ainuke reaalne pretendeerija on ilmselt Nikolai Vedehin. Tema sinna saamine sõltub eelneva sisehooaja tulemustest. Tiidrek Nurme plaanidesse võistlus ei kuulu ja teised pole vajalikul tasemel," ütles Jooksuportaalile Eesti kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht Toomas Tarm. Möödunud aasta 13. juunil jooksis Vedehin oma hooaja 1500 m parima tulemuse Moskvas, läbides distantsi ajaga 3.44,05. Sellega asus Vedehin Tiidrek Nurme järel hooaja edetabelis teisel kohal. Sisetingimustes jooksis ta mullu 18. veebruaril Tartus 3.57,59. Vedehini isiklik rekord pärineb aastast 2009. Ajaga 3.41,83 on ta Eesti kõigi aegade edetabelis Enn Selliku järel kõrgel 4. kohal.

Tiidrek Nurme kõrvalejäämist EMilt kinnitas ka tema treener ja Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg. "Tiidrek sisehooajal midagi erilist ette ei võta. Teiste jooksjate koha pealt näitab sisehooaeg, milleks nad valmis on. Eks siis saab otsuseid teha," lausus Lemberg. Alaliit seadis EMile pääsu 1500 meetri normiks aja 3.45.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Taivo Püi võistlusrajale naasmine sõltub põlve paranemisest

$
0
0
Põlvevigastusest kosuv mullune 10 000 meetri distantsi Eesti meister Taivo Püi pikemaajalise plaane enam ette ei sea ning elab päev korraga, sest pole teada, kas mõned kuud tagasi pea olematu kõhr taastub või mitte.

Püi vigastuse eellugu sai alguse juba 2011. aasta Torino maratoni ettevalmistusperioodil. “Treeningud sujusid hästi, kuid pikemad pingutused hakkasid põlve tugevat valu tekitama ja 42,195 meetrit Torinos oli selgelt liiga pikk maa. Sealt ka katkestamine...,” rääkis Püi Jooksuportaalile. Mehe edasine treening kulges tõusude ja mõõnadega, ent kui koormused tõusid juba arvestatavale tasemele, hakkas tal põlv valutama. Nii kujunes Püil välja kindel treeningrütm, mis sisaldas lühikesi kiireid rütmijookse ja pikamaajooksja kohta üsna vähe mahtu.

Vaatamata kõigele õnnestus tal püstitada isiklik rekord 2000 meetris 5.27 ja saavutada isikliku rekordi lähedased ajad 3000 ja 5000 meetris. Hooaja kõige suuremaks üllatuseks osutus Püile Eesti meistrivõistluste kuldmedal 10 000 meetris head minekut näidanud Viljar Vallimäe ja Sergei Tšerepannikovi ees. “Minu treeningmaht oli kuni 200 km kuus. Tööl käisin kolmes vahetuses, paraku ka öösiti,” meenutas Püi, tänades treenerit ja nõuandjat Ahto Tatterit, samuti Toomas Tarmi, kes teda eelnevatel aastatel nõu ning jõuga abistas.

Mullu pärast Ülemiste järve jooksu, otsustas Taivo Püi proovida end Tallinna sügisjooksu poolmaratonil. “Distants osutus minu jaoks liiga pikaks ja põlve lõhkusin seal päris ära. Järgnes mõned kuud ootamist erinevates arstioote järjekordades ning novembri keskel jõudsin lõpuks doktor Madis Rahu operatsioonilauale,” ütles Püi. Doktor Rahu taastas jooksja põlve suhteliselt suurt kõhrekadu ja eemaldas lahtised meniskitükid. Valus põlv sundis Püid treeningutel kasutama tahtmatuid kompensatsioonivõtteid. Põlve kasvas lisakude - ka selle lõikas doktor Rahu ära.

“Praegu on kõige olulisem, kas veel mõned kuud tagasi pea olematu kõhr taastub või mitte. Igal juhul tahan tunnustada doktor Madis Rahu suurepärase töö eest,” kiitis Püi. Jooksumehel on raske vastata, mis saab edasi. Seni pole ta jooksutreeningutega alustanud. “Sõidan ergomeetril ratast, ujun ja teen põlvele eriharjutusi. Pikemaajalisi plaane ma enam ette ei tee. Võtan ühe päeva korraga. Kui võimalik, siis loomulikult jätkan jooksmisega, millisel tasemel, selle paneb paika juba minu füüsis,” tõdes Püi. Kuna Taivo Püi õpib Tartu ülikoolis kehakultuuri, jõudis kätte aeg hakata otsima väljundit, kuidas eriala praktiseerida. Nii liitus ta Jooksupartneriga ja on saanud anda oma esimesed treeningud. “Naudin väga seda tööd ja meie elurõõmsat seltskonda,” sõnas Püi lõpetuseks.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Esimese Rakvere talvemaratoni võitis Erkki Etverk

$
0
0
13. jaanuaril startis Vinni-Rakvere Talvejooksusari, millel  lisaks 10 km distantsile oli tänavu esimest korda kavas ka maraton. Selle karmi katsumuse -7 kraadises külmas võttis ette 15 jooksjat, teatas Jooksuportaalile Andrus Lein. Esimesena jõudis finišisse tulemusega 3:12.48  koduradadel jooksnud Erkki Etverk. Teisele auhinnalisele kohale tuli Peeter Kand „Veloclubbers’-st“ 3:35.36-ga ja kolmandaks Ivo Põld Tallinnast 3:40.24-ga. Kolmest startinud naisest lõpetas maratoni kaks. Neist parimaks osutus Pille Saluvere ajaga 4:14.04, teisena lõpetas Marika Roopärg 4:16.14.

Maratoni tulemused

1. Erkki Etverk 1971 M40 Rakvere 3:12.48
2. Peeter Kand 1968 M40 Velo Clubbers 3:35.36
3. Ivo Põld 1969 M40 Tallinn 3:40.24
4. Ergo Meier 1972 M40 Tallinn 3:44.30
5. Toomas Unt 1975 M Kaitseväe Log. Keskus 3:51.01
6. Ülo Suursaar 1962 M50 Tallinn 3:53.03
7. Sven Sempelson 1969 M40 Pärnu 4:00.41
8. Tarvo Kapp 1970 M40 Kükametsa PK 4:01.39
9. (N 1.) Pille Saluvere 1969 N40 Tallinn 4:14.04
10. Priit Melnik 1961 M50 Tallinn 4:14.04
11. (N 2.) Marika Roopärg 1967 N40 Tallinn 4:16.14
12. Ain-Ivar Tupp 1967 M40 Haanjamatkad.ee 4:16.18
13. Joel Tints 1963 M50 Vändra "Mispo" 4:34.44
14. Rein Pärn 1940 M60+Stamina SK 5:35.40
15. Ülle Suursaar 1961 N50 Tallinn DNF

10 km distantsi lõpetas 25 jooksjat. Meestest tuli esimeseks juunioride klassi kuuluv ja Rakvere KJK ViKe esindaja Taavi Kilki ajaga 39.19. Naiste esimene oli samuti juunioride klassi kuuluv Laura Kallas Rakverest ajaga 46.05.

10 km tulemused

1. Taavi Kilki 1995 MN Rakvere KJK ViKe 39.19
2. Jaanus Undrest 1974 M Eesti Posti SK 39.20
3. Kaido Vahkal 1975 M FB Jooksmine 39.21
4. Andres Sune 1959 M50 Sõmeru 41.47
5. Madis Sildvee 1978 M Rakvere 42.08
6. Cris Poll 1990 M "Ultrarunners" 42.31
7. Märt Sildvee 1978 M Rakvere 43.06
8. Aivo Jõemets 1970 M Rakvere 45.43
9.  (N 1.) Laura Kallas 1997 NN Rakvere 46.05
10. Tiit Šumanov 1960 M50 Rakvere 47.11
11. Elvis Joakit 1979 M Tartu 50.21
12. (N 2.) Rahel Kallas 1996 NN Rakvere 50.27
13. Aivar Kuusmik 1966 M40 Tallinn 52.21
14. (N 3.) Margarete Merenäkk 1982 N FB Jooksmine 52.27
15. (N 4.) Ingrit Ernits 1965 N40 Tabasalu Triatloniklubi 54.01
16. Uno Muruvee 1961 M50 Vinni vald 54.04
17. Andrei Lopsik 1955 M50 Eesti Energia Spordiklubi 55.05
18. Raivo Meier 1946 M60 JK "Hermes" 55.14
19. (N 5.) Kaili Õunapuu-Seidelberg 1983 N Sõmeru 56.10
20. Marko Torm 1980 M Rakvere Ööjooks 56.39
21. Rein Traus 1948 M60 Rakvere 57.40
22. (N 6.) Maie Alaots 1965 N40 Rakvere 1:00.05
23. Uno Õunapuu 1954 M60 Vihula vald 1:00.33
24. (N 7.) Gretel Lips 1989 N Lääne-Virumaa 1:14.32
25. (N 8.) Kristel Mikkor 1980 N Harjumaa 1:15.04

JOOKSUPORTAAL
Korraldajate foto

Mo Farah alustab sisehooaega Briti GP-l

$
0
0
Londoni olümpiamängudel kaks kuldmedalit (5000 m ja 10 000 m) võitnud Somaalia päritolu Suurbritannia jooksja Mo Farah , kes valiti mullu Euroopa parimaks kergejõustiklaseks, alustab oma tänavust sisehooaega 13. veebruaril Birminghamis Briti GP-l, kus jookseb 3000 meetri distantsil. Praegu Keenias harjutav 29-aastane Farah võitis samas kohas jooksu 2007, 2009 ja 2011. aastal. "Mul on õnnestunud talvel korralikult treenida ja Briti GP saab olema minu esimeseks tänavuseks võistluseks," ütles Farah

Aasta tagasi püstitas Farah Birminghamis kahe miili jooksus Euroopa ja Suurbritannia rekordi 8.08,07, olles selle tulemusega teine. Toona võitis jooksu keenialane Eliud Kipchoge ajaga 8.07,39. Kuigi Farah stardib ka märtsis Göteborgis sise EMil 3000 m distantsil, on mehe tänavuse hooaja põhieesmärgiks augustis Moksvas toimuvad maailmameistrivõistlused.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Zimbio  

12-aastane Tartu tüdruk näitab endast vanematele kandu

$
0
0
Tartu Spordiseltsis Kalev treener Ille Kuke juhendamisel harjutav vaid 12-aastane Marilin Riives võitis möödunud nädalavahetusel Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud talvistel Eesti B-klassi meistrivõistlustel 1000 meetri jooksus hõbemedali ajaga 3.18,73. Medali väärtust lisab asjaolu, et ülejäänud jooksjad olid Riivesest kaks aastat vanemad. 

Tüdruk paistis silma juba möödunud hooajal, mil sai Eesti linnajooksude sarja Hõberaja ehk lühikeste distantside arvestuses Stamina Arcotransport jooksutiimi kuuluva Merill Mägi järel teise koha. "Talle lihtsalt meeldib joosta ja ta naudib seda täielikult," ütles Marilin Riivese treener Ille Kukk.

JOOKSUPORTAAL
Marilin Riives (vasakul) linnajooksude sarja autasustamisel.
Foto: Anu Puusepp

Tartus algab kolmest osavõistlusest koosnev jooksusari

$
0
0

Eelmisel aastal tegevust alustanud ning kevadise Parkmetsa ja hilissügisese Novembrijooksu korraldanud Tartu mittetulundusühingu Treenitus eestvedamisel toimub tänavu esimest korda kolmest osasündmusest koosnev Tartu Jooksusari, mis algab 13. aprillil teise Parkmetsa jooksuga (7 km). Sellele järgneb 20. augustil esmakordne Suvejooks (10 km). Sari lõpeb 23. novembril teistkordse Novembrijooksuga (5 km).

Jooksusarjaga pakume spordisõpradele võimalust osaleda lisaks osavõistlustele ka kokkuvõtvas arvestuses, mis ühtlasi motiveeriks inimesi rohkem osalema. Pealegi ei ole Tartus varemalt olnud suuremat sarijooksu. Kui Parkmetsa jooksuga tähistame jooksuhooaja algust, siis Suvejooksust võiks saada sportlaste jaoks arvestava tähtsusega sündmus enne sügisesi suuri jookse. Novembrijooks pakub aga hilissügisest sportlikku ekstreemsust ja ühtlasi pikendab 2013. aasta jooksuhooaega mitme nädala võrra,“ selgitas peakorraldaja Jaanus Mäe põhjusi, mis jooksusari üldse loodi.

Lisaks põhijooksudele toimuvad ka tervisekõnnid ja lastejooksud (Novembrijooksul eraldi lastejookse ei toimu). Kogu korralduses rõhutakse alati kvaliteedile ja osalejasõbralikkusele. „Meie jaoks on väga hea tulemus, kui suudame sel aastal jooksusarjale kokku tuua 2000 inimest“, lisas peakorraldaja.

Erinevalt paljudest üle-Eestilistest jooksusarjadest ei nõua Treenitus MTÜ korraldatav sari jooksjatelt kõikidel kordadel osalemist. Et koondarvestuses osaleda, piisab vaid kahest osaluskorrast, sest lõplikult arvestatakse jooksja kahte parimat üldkohta. Ürituse kohta leiab täpsemat infot kodulehelt www.treenitus.eu. Hetkel on avatud soodusregistreerimine nii Parkmetsa jooksule, tervisekõnnile kui ka kogu sarjale. MTÜ Treenitus tegevusu saab jälgida ka Facebookis www.facebook.com/treenitus

JOOKSUPORTAAL
Foto: Ardo Säks

Liina Luik täitis Dubai maratonil MMi normi

$
0
0
Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi ridadesse kuuluv Liina Luik sai täna rasketes ilmastikuoludes joostud Dubai maratonil ajaga 2:42.27 naistest 11. koha ja täitis ühtlasi augustis Moskvas toimuvate maailmameistrivõistluste normi. Tegemist on ka Liina Luige isikliku rekordiga. Tema varasem tippmark 2:45.02 pärines möödunud aastast.

Luige treeneri Harry Lembergi sõnul kujunes täna hommikune maraton planeeritust märksa raskemaks, seda eelkõige väga kõrge niiskuse tõttu. "Hommikul kell 7 toimunud stardis oli niiskusprotsent 90 ja sooja 18 kraadi, millega kaasnes tihe udu," ütles Lemberg. Alles viimastel kilomeetritel tuli välja päike, õhuniiskus langes ja ilm muutus oluliselt soodsamaks.

Liina õde Leila Luik tuli pärast 25. kilomeetrit rajalt ära, sest hea aja jooksmine nendes tingimustes oli tema jaoks muutunud võimatuks. Kolmas õde Lily Dubaisse kaasa ei sõitnud ja jookseb kevadmaratoni ilmselt aprillis. Nüüdseks on Eesti naisjooksjatest maratoni MMi normi täitjaid kolm: Liina ja Leila Luik ning Evelin Talts. Moskva MM tõotab tänu eestlannade omavahelisele konkurentsile tulla põnev. Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juhi Toomas Tarmi sõnul saab Eesti MMil maratonis välja panna kuni viis normi täitnud jooksjat.

Naiste seas said Dubai maratonil kolmikvõidu etiooplannad Tirfi Tsegaye Beyene (2:23.23), Ehitu Kiros Reda (2:23.39) ja Amane Gobena Gemeda (2:23.50). Meeste arvestuses läks kolmikvõit samuti Etioopiasse. Esikoha võttis –Lelisa Desisa Benti ajaga 2:04.45. Järgnesid Berhanu Shiferaw Tolcha 2:04.48-ga ja Tadese Tola Woldegeberel 2:04.49-ga.

Dubai maratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Allar Lambile ei suutnud keegi konkurentsi pakkuda

$
0
0
Tartus toimunud noorsoo- ja juunioride Eesti talvistel meistrivõistlustel oli täna kavas mõlemas vanuseklassis 3000 meetri jooks. Noorsooklassis võidutses Keenia treeninglaagrist naasnud Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi esindaja Allar Lamp ajaga 8.40,41, kes möödus neli ringi enne lõppu jooksu sinnamaani vedanud Dmitri Aristovist (SK Mitš). "Esimesed kaks kilomeetrit jooksin koos Dimaga, viimase kilomeetri läbisin tõusvas tempos. Nii sai ka plaanitud. Tunne oli hea, hetkel veel aklimatiseerumisega seotud head päevad. Tuli ainult joosta. Ootan põnevusega järgmiseid võistlusi," ütles Lamp Jooksuportaalile.

Aristov lõpetas eest ära jooksnud Lambi järel teisena ajaga 8.56,47. Rohkem 9 minuti piiri alistajaid polnud. Pronksmedalile tuli Hans-Peeter Tulmin (KJK Lõunalõvi) 9.18,18-ga. Kaur Kivistik täna ei võistelnud ning harjutab kuni 9. veebruarini Keenias, kuna tema põhistardid jäävad välishooajale.

Mehed noorsoo 3000 m tulemused

1. Allar LAMP 28.03.1991 Tartu Ü. ASK 8.40,41
2. Dmitri ARISTOV 20.04.1993 SK Mitš 8.56,47
3. Hans-Peeter TULMIN 08.05.1993 KJK Lõunalõvi 9.18,18
4. Sander VIRGLA 09.01.1992 KJS Sakala 9.26,70
5. Henek TOMSON 02.08.1991 Tallinna SS Kalev 9.37,37
6. Allan AIM 03.02.1991 Tartu Ü. ASK 9.38,87
7. Olavi ALLASE 28.05.1993 KJK Järvala 9.48,60

Erinevalt noorsoo klassist, kujunes märksa tasavägisemaks juunioride 3000 meetri jooks, kus esinelik mahtus kahe sekundi sisse. Eesti meistritiitli võitis Aleksandr Kozinets Sillamäelt 9.27,10-ga. Järgnesid Taavi Kilki 9.28,52-ga (KJK Vike) ja Karl Mäe (SK Altius) 9.28,80-ga.

Sellest aastast noorsoo klassi kuuluv mullune juunioride Eesti meister Andi Noot harjutab koos Kaur Kivistikuga sama kaua Keenias ning samuti täna ei võistelnud. "Sel aastal ma sisehooajale erilist rõhku ei pane. Tahan väljas hästi joosta," ütles Noot Jooksuportaalile. Tõenäoliselt teeb Noot oma sisehooaja esimese stardi 10. veebruaril Tallinnas Eesti klubide karikavõistlustel 1500 m distantsil. Edaspidiseks on ta seadnud eesmärgiks 1500 m noorsoo EMi normi 3.45,5. Saarlase isiklik rekord on 3.52,95.

Meesjuunioride 3000 m tulemused

1. Aleksandr KOZINETS 04.01.1994 KJK Kalev-Sillamäe 9.27,10
2. Taavi KILKI 28.07.1995 KJK Vike 9.28,52
3. Karl MÄE 18.01.1994 SK Altius 9.28,80
4. Mark MENDEL 16.11.1995 Stamina SK 9.29,09
5. Raimond VOOLAID 29.10.1995 SK Sportkeskus ee 9.41,54
6. Risto PÕLLUSTE 18.04.1995 KJK Vike 9.42,66
7. Enari TÕNSTRÖM 23.12.1994 KJS Sakala 9.49,21
8. Anton SALININ 15.08.1995 KJK Kalev-Sillamäe 9.54,21
9. Karl-Martin SAAVER 21.09.1994 KJK Vike 9.58,37
10. Joost PODEKRAT 13.12.1995 KJK Vike 9.59,23
11. Marten JÕEVEE 23.12.1995 Läänemaa KJK 10.19,52

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Paju lahingu aastapäeva jooksu võitis taas Mikk Laur

$
0
0
27. jaanuaril Valgamaal 20. korda toimunud Paju lahingu aastapäeva jooksu võitis meestest mullust saavutust korranud Mikk Laur  (KJK Lõunalõvi), kel kulus 7,3 kilomeetri läbimiseks aega 26.56. Teise tulemuse jooksis veteran Veiko Ardel (M40+), kes sai lõpuajaks 28.27. Kolmandana jõudis finišisse Raul Reiljan 28.40-ga. Meesjuunioride jooksu edukam oli Vladislav Kalames 29.17-ga, saades üldarvestuses 5. koha. Meesveteranide M55+ kiireimaks osutus naaberlinnast Valkast Tali Auninš ajaga 37.47.

Naistest võidutses veel juunioride klassi kuuluv Johanna Ardel ajaga 30.47. Teiseks tuli mullune parim õrnema soo esindaja veteran Monika Irves 31.52-ga. Kolmandaks platseerus Pauliine Nettan, kelle lõpuajaks fikseeriti 34.00. Eriauhinna sai Raul Lepik, kes on osalenud kõigil 20 Paju jooksul. Valga Sport korraldatud jooksu lõpetas 44 meest ja 11 naist. Kokku osales seega jooksul 55 spordisõpra, mis on uus osavõturekord.

Paju lahingu aastapäeva jooksu tulemused

SA VALGA SPORT/JOOKSUPORTAAL
Foto: Priit Raudla

Tiidrek Nurme jookseb Itaalias oma esimese poolmaratoni

$
0
0
Tiidrek Nurme teeb ettevalmistusi, et võistelda 3. märtsil Itaalias toimuval Rooma-Ostia poolmaratonil. Varem ei ole jooksumees nii pikal distantsil oma võimeid proovinud. Seni on tema pikimaks võistlusmaaks olnud Tallinna sügisjooksu 10 kilomeetrit, kus tulnud esikohale alates 2009. aastast.

Praegu on Nurme eesmärk luua poolmaratoniks hea aeroobne baas. "Tahan ennast proovile panna ka pikemal distantsil. Talvine periood on selleks ideaalne, sest niikuinii tuleb sel perioodil suure aeroobse mahuga treenida," ütles mitme Eesti rekordi omanik Nurme Jooksuportaalile. Tiidrek Nurme nimele kuulub kuus Eesti rekordit: välistingimustes 1500 m 3.38,59, 1 miil 3.59,74 ja 2000 m 5.06,02 ning sisetingimustes 1500 m 3.46,10, 2000 m 5.18,50 ja 3000 m 7.55,37.

Rooma-Ostia poolmaratoni rajakekordid püstitati eelmisel aastal. Meeste rajarekordi autoriks on keenialane Philemon Kimeli Limole ajaga 59.32. Naiste rajarekord on 1:06.38, selle jooksis keenialanna Florence Jebet Kiplagat.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Bostonis sündis 3000 m juunioride maailmarekord

$
0
0

Etioopialane Hagos Gebrhiwet (pildil keskel) püstitas 2. veebruaril USA-s Bostonis toimunud 18. New Balance Grand Prix sisevõistlustel 3000 meetri jooksus juunioride maailmarekordi ja tänavuse maailma hooaja tipptulemuse. 18-aastane Etioopia noormees, kes Londoni olümial sai 5000 m jooksus 11. koha, läbis distantsi ajaga 7.32,87. Varasem tippmark 7.32,89 kuulus möödunud aastast keenialasele Isiah Koechile.

Gebrhiwet jooksis esimesed 2000 meetrit Londoni olümpia 10 000 m hõbeda andeka ameeriklase Galen Rupi järel, enne kui temast möödus ja ise jooksu juhtima läks. Teisena lõpetanud Rupp sai ajaks 7.33,67, mis on 1,24 sekundit kehvem tulemus kui Bernard Lagati nimel olev USA siserekord. "Me ei muretse lõpuaja pärast," ütles Rupi treener Alberto Salazar, kes lisaks ameeriklasele treenib ka Briti jooksjat Mo Farah-i. "Galen on võimeline rekordit püstitama, kuid selleks peab olema õige võistlus," sõnas treener.

3000 m tulemused

1. Hagos Gebrhiwet ETH 7.32,87
2. Galen Rupp USA 7.33,67
4. Garrett Heath USA 7.53,37
3. Dejen Gebremeskel ETH 7.43,32
5. Ciaran O'Lionaird IRL 7.53,69
8. Andy Baddeley GBR 8.02,70
6. Donn Cabral USA 7.55,63
7. Miles Batty USA 7.57,33
Haron Lagat KEN DNF
Mark Wieczorek USA DNF
Erik Van Ingen USA DNF

JOOKSUPORTAAL
Foto: Zimbio

Ümber Viljandi järve jooks ei kuulu enam järvejooksude sarja

$
0
0
Erinevalt varasematest aastatest ei kuulu tänavu Eesti järvejooksude sarja traditsioonilisel kuupäeval 1. mail toimuv suurjooks ümber Viljandi järve.

Järvejooksude sarja korraldaja spordiklubi Stamina juhi Urmo Raiendi sõnul tegi sellise otsuse Viljandi linnapea. "Tema soov oli, et Suurjooks ümber Viljandi järve toimub sel aastal iseseisva üritusena ja ei kuulu ühtegi sarja. Sarja mittekuulumine ei ole kuidagi seotud Eesti krossijooksu meistrivõistlustega," ütles Raiend Jooksuportaalile. Kas jooks 2014. aastal järvejooksude sarja võetakse, on samuti ebaselge, sest kõik sõltub Viljandi linna soovist. Raiend ei näe takistust, kui jooks ümber Viljandi järve oleks vaatamata autonoomsusele järvejooksude sarja üks osavõistlus. "Hea näide on siin SEB Tallinna maraton. Ikkagi väga sõltumatu jooks, aga kuulub Linnajooksude sarja," lausus Raiend.

2013. aasta järvejooksude sarja moodustavad kolm jooksu: 15. juunil jooks ümber Harku järve, 6. juulil jooks ümber Pühajärve ja 24. augustil jooks ümber Ülemiste järve.

JOOKSUPORTAAL
Foto: sekundomer.ee

Eesti klubide karikavõistlustel olid parimad Allar Lamp ja Liina Tšernov

$
0
0
Täna toimusid Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvised klubide karikavõistlused, kus ainsa pikema distantsina kavas olnud viimase aja osavõturohkeimas 1500 meetri jooksus võidutsesid meestest Allar Lamp ja naistest Liina Tšernov.

Kuna medaleid ei jagatud ja võistlus käis klubide vahel, ei paistnud keegi kiirest jooksust olevat huvitatud. Alla nelja minuti täna keegi ei jooksnud. Meeste jooks algas väga rahulikus tempos Sergei Tšerepannikovi vedamisel. Tema kannul jooksis Priit Aus. Tuurid tõmmati rohkem üles pärast 1000 meetri läbimist. Jaanuaris 800 ja 3000 meetri distantsil Eesti noorsoo meistriks tulnud Allar Lamp näitas taas, et suudab just lõpus oma paremuse maksma panna ja võitis kindlalt ajaga 4.00,42.

Meeste 1500 m tulemused

1. Allar LAMP 28.03.1991 Tartu Ü. ASK 4.00,42
2. Sergei TŠEREPANNIKOV 15.08.1983 IND Stamina SK 4.02,39
3. Priit AUS 09.01.1989 IND Stamina SK 4.02,63
4. Kaur KIVISTIK 29.04.1991 Tartu SS Kalev 4.07,56
5. Argo JÕESOO 27.10.1988 EMÜ SK 4.10,62
6. Olavi ALLASE 28.05.1993 KJK Järvala 4.12,60
7. Hans-Peeter TULMIN 08.05.1993 KJK Lõunalõvi 4.15,55
8. Karl MÄE 18.01.1994 SK Altius 4.16,38
9. Rasmus KISEL 21.07.1996 Audentese SK 4.16,87
10. Sander VIRGLA 09.01.1992 KJS Sakala 4.17,81
11. Edvin SKOMAROVSKI 24.05.1994 Tallinna SS Kalev 4.20,04
12. Taavi KILKI 28.07.1995 KJK Vike 4.22,21
13. Silver AMBUR 27.02.1995 SK Leksi 44 4.50,19
14. Tõnis LOMPER 13.02.1990 SK Schnelli 4.59,73

Naiste jooksus püsis grupp esimesed 600 meetrit koos, seejärel võttis vedamise enda peale Liina Tšernov, läbides 200 m ringe 37 sekundiga. Nii raputas ta kandadelt Evelin Taltsi, Keiti Metsa ja Merill Mägi.  Tšernov võitis ülivõimsa eduga ajaga 4.37,17. Evelin Talts näitas, et suudab ka nii lühikesel maal konkurentsi pakkuda ning sai teise koha ajaga 4.43,78. Kolmanda koha sai 19-aastane Keiti Mets 4.45,84-ga.

Naiste 1500 m tulemused

1. Liina TŠERNOV 28.12.1987 IND Sportkeskus.ee 4.37,17
2. Evelin TALTS IND Stamina SK 4.43,78
3. Keiti METS 02.08.1993 Tartu Ü. ASK 4.45,84
4. Merill MÄGI 25.04.1989 IND Stamina SK 4.47,30
5. Kelly NEVOLIHHIN 15.11.1992 KJK Vike 4.53,90
6. Kelli METS 02.08.1993 IND TÜASK 4.54,69
7. Astrid KARRO 12.12.1991 KJK Kose 2000 4.58,48
8. Egle-Helene ERVIN 26.01.1994 IND KJK Vike 5.03,31
9. Elis-Helen STARKOPF 29.09.1997 Nõmme KJK 5.06,23
10. Diana HALLA 08.07.1995 SK Leksi 44 5.06,37
11. Ariadna GOLUBENKO 10.02.1994 Tallinna SS Kalev 5.11,22
12. Silva SUVI 24.03.1989 Tartu SS Kalev 5.18,30
13. Ailen RAUDSEPP 23.12.1991 SK Maret-Sport 5.33,96
14. Eliise HOOGAND 30.05.1993 KJK Saare 5.39,60
15. Zarina NETŠIPORUK 31.03.1999 Audentese SK 5.44,93
16. Sirelyn POMMER 23.10.1996 KJK Lõunalõvi 5.47,50

JOOKSUPORTAAL
Fotod: Mallor Malmre
Viewing all 733 articles
Browse latest View live