JOOKSUPORTAAL www.jooksuportaal.ee

Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi jooksja Allar Lamp püstitas täna Tartu ülikooli spordihoones toimunud Tartu linna meistrivõistlustel uue Eesti noorsooklassi sisetippmargi 1000 meetri jooksus, läbides distantsi ajaga 2.24,17. Varasem rekord 2.27 pärines 1979. aastast ja kuulus Gennadi Bezrodnovile. Lamp sai oma tulemusega teise koha. Jooksu võitis tema klubikaaslane Nikolai Vedehin Tartu ülikooli kergejõustikuhalli rekordiga 2.22,65.

Allar Lamp tegi talvise ettevalmistuse läbi keskmäestikus Keenias ja Nikolai Vedehin Portugalis. Järgmise stardi teevad mõlemad eeloleval nädalavahetusel Tallinnas Eesti meistrivõistlustel. Eks aeg näitab, kas üks neist või mõlemad suudavad täita ka märtsi algul Rootsis toimuvate Euroopa sisemeistrivõistluste normi. Treener Harry Lemberg pidas meeste praegusi saavutusi normaalseks talviseks seisuks, arvestades, et nad on terved.

JOOKSUPORTAAL

FOTO: Mallor Malmre

Täna algasid Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvised meistrivõistlused, kus selgusid 1500 meetri medaliomanikud. Tugevamas ehk teises jooksus asus joonele 8 meest, nende seas Göteborgi sise EMi normi 3.45 täitmist ihkav Nikolai Vedehin.

Allar Lamp ja Vedehin eraldusid kohe algul teistest jooksjatest. Lamp vedas esimese 200-meetrise ringi 28 sekundiga, vahendas võistluspaigast Jooksuportaalile Endel Pärn. Neljandal ringil läks Vedehin tast mööda, kuid nii pöörast tempot enam mehel sees polnud, sest läbis iga järgmise ringi sekundi jagu aeglasemalt. 1000 meetri peal sai selgeks, et EMi norm jääb seekord alistama. Isiklik rekord 3.49,02 kindlustas Vedehinile Eesti meistritiitli. EM normi täitmiseks oleks pidanud ta purustama Tiidrek Nurme nimele kuuluva kahe aasta taguse Eesti siserekordi 3.46,10. Hõbedale tulnud Allar Lamp kaotas Vedehinile kuue sekundiga. Pronksmedalile jooksis end Sergei Tšerepannikov, kes hoidis oma kohta kogu jooksu vältel.

Jan Õiglase video 1500 m teisest jooksust.

Esimese ehk nõrgema jooksu võitis 45-aastane Vjatšeslav Košelev endast üle 20 aasta nooremate jooksjate ees. Esimese jooksu tulemused algavad protokollis 9. kohast. Esimese jooksu video, mille autor Jan Õiglane.

Meeste 1500 m tulemused

1. Nikolai VEDEHIN 09.10.1985 Tartu Ü. ASK 3.49,02
2. Allar LAMP 28.03.1991 Tartu Ü. ASK 3.55,60
3. Sergei TŠEREPANNIKOV 15.08.1983 Stamina SK 4.01,50
4. Priit AUS 09.01.1989 Stamina SK 4.02,42
5. Dmitri ARISTOV 20.04.1993 SK Mitš 4.05,08
6. Argo JÕESOO 27.10.1988 EMÜ SK 4.07,24
7. Olavi ALLASE 28.05.1993 KJK Järvala 4.08,13
8. Ülari KAIS 06.09.1988 VAK Staier 4.11,08
9. Vjatšeslav KOŠELEV 20.01.1968 KJK Kalev-Sillamäe 4.12,51
10. Taavi KILKI 28.07.1995 KJK Vike 4.14,88
11. Heinar VAINE 22.01.1993 VAK Staier 4.16,95
12. Aleksandr KOZINETS 04.01.1994 KJK Kalev-Sillamäe 4.18,13
13. Mark MENDEL 16.11.1995 Stamina SK 4.20,08
14. Robertas POZELA 06.05.1996 Pärnu Kalevi KJK 4.20,87
15. Johan Markus OLL 25.05.1997 Stamina SK 4.21,39

Erinevalt meestest kujunes naiste jooks märksa tasavägisemaks ja liider vahetus mitu korda. Stardipaugu kõlades läks vedama Kelly Nevolihhin. Kui joostud sai kolm ringi, möödus temast Evelin Talts. Maratoonaril ei lastud ees olla rohkem kui paar ringi. Pärast seda pani oma paremuse maksma keskmaajooksja Liina Tšernov ja võitis jooksu ligi kolme sekundilise eduga Evelin Taltsi ees. "Tempo langes, sellepärast otsustasin Kellyst mööda minna. Läksin kindla peale välja hõbemedal võita. Liina vastu ma ei oleks saanud, kuigi mul jäi üks käik veel varuks. Eks temal ka kindlasti," rääkis Talts Jooksuportaalile. Homme jahib Evelin Talts medalit 3000 meetri distantsil.

Pronksmedal kuulus Kelly Nevolihhinile. Lisaks kolmikõdedele Luikedele on kerkinud Eesti naisjooksjate paremikku kaksikõed Metsad. Keiti Metsal jäi täna medalist puudu kaks sekundit.

Video naiste jooksust, mille autor Jan Õiglane.

Naiste 1500 m tulemused

1. Liina TŠERNOV 28.12.1987 SK Sportkeskus ee 4.36,72
2. Evelin TALTS Stamina SK 4.39,80
3. Kelly NEVOLIHHIN 15.11.1992 KJK Vike 4.40,51
4. Keiti METS 02.08.1993 Tartu Ü. ASK 4.42,86
5. Merill MÄGI 25.04.1989 Stamina SK 4.44,28
6. Kelli METS 02.08.1993 Tartu Ü. ASK 4.50,99
7. Grete TÕNNE 06.01.1990 EMÜ SK 4.51,10
8. Astrid KARRO 12.12.1991 KJK Kose 2000 4.54,24
9. Ariadna GOLUBENKO 10.02.1994 Tallinna SS Kalev 4.56,82
10. Egle-Helene ERVIN 26.01.1994 KJK Vike 4.59,24
11. Diana HALLA 08.07.1995 SK Leksi 44 5.01,41

JOOKSUPORTAAL
Fotod: Marko Mumm/Meediafoto OY

Täna jätkusid Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvised meistrivõistlused. Pikima jooksualana oli kavas 3000 meetri distants, kus püstitati hulk isiklille rekordeid. Naistest krooniti Eesti meistriks oma tippmargiga Leila Luik ja meestest viimaste aastate tugevaimas jooksus halli rekordiga Nikolai Vedehin.

Naiste jooksus vedas esimesed paar ringi Evelin Talts, siis läks ette tööd tegema Leila Luik, läbides esimese 1000 meetrit ajaga 3.13, edastas võistluspaigast Jooksuportaalile Endel Pärn. Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi esindaja kasvatas oma edu jälitajate ees, tekitades kahe kilomeetri järel korraliku edumaa, mida ei andnud enam käest. Viimase 1000 meetrit läbis Luik ajaga 3.10 ja kogu distantsi isikliku rekordiga 9.38,83.

Algul Leila Luigest ja Evelin Taltsist maha jäänud Kaidi Kivioja suutis lõpus Taltsi kinni püüda ning temast mööduda. Tasuks talle selle eest hõbemedal isikliku rekordiga 9.51,23. Pronksile tulnud Evelin Talts kaotas Kiviojale sekundiga. "Kaidi möödus minust viimasel 50 meetril. Tugev jooks. Algusest peale oli kõrge tempo," ütles Jooksuportaalile Evelin Talts, kes parandas oma isikliku rekordit viie sekundiga, saades lõpuajaks 9.52,31. Tema varasem tippmark pärineb täpselt aasta tagasi joostud Eesti meistrivõistlustelt. Talts jääb Eestisse kuni 1. märtsini, mil suundub Itaaliasse, et 3. märtsil startida Rooma-Ostia poolmaratonil, kus jooksevad mitmed Eesti tipud.

"Olin kolmanda kohaga juba täiesti rahul, aga tahtsin ikkagi veel proovida ja jõudu oli üllatavalt palju. Poleks ise ka uskunud, et nii hästi läheb," võttis jooksu kokku lõpumeetritel Evelin Taltsist möödunud Kaidi Kivioja.

Naiste 3000 m tulemused

1. Leila LUIK 14.10.1985 Tartu Ü. ASK 9.38,83 PB
2. Kaidi KIVIOJA 23.02.1993 KJK Vike 9.51,23 PB
3. Evelin TALTS 18.05.1977 Stamina SK 9.52,31 PB
4. Lily LUIK 14.10.1985 Tartu Ü. ASK 10.19,67
5. Merill MÄGI 25.04.1989 Stamina SK 10.32,36
6. Olga ANDREJEVA 05.06.1985 Stamina SK 10.49,95
7. Egle-Helene ERVIN 26.01.1994 KJK Vike 10.55,59
8. Diana HALLA 08.07.1995 SK Leksi 44 10.59,79
9. Ariadna GOLUBENKO 10.02.1994 Tallinna SS Kalev 11.01,87
10. Johanna ARDEL 18.12.1996 SK Beavers 11.17,74

Meeste 3000 meetri teises ehk tugevamas jooksus näitas taas klassi eile isikliku rekordiga 1500 meetri Eesti meistriks tulnud Nikolai Vedehin, kes ei andnud ka täna konkurentidele võimalust, kuigi pea terve distants kulges üpris tempokalt Viljar Vallimäe vedamisel. Pool maad läbiti ajaga 4.23. Vedehin pani oma paremuse maksma alles viimasel 500 meetril, kui ise jooksu juhtima läks ning võitis Eesti meistritiitli isikliku ja Lasnamäe kergejõustikuhalli rekordiga 8.18,32. Varasem halli rekord oli 8.21 Tiidrek Nurme nimel.

Tema selja taga toimus tihe rebimine järgmiste kohtade pärast. Kohad teisest kuni neljandani pandi paika alles lõpusirgel. Vedehini järel spurtinud Sergei Tšerepannikov ja Priit Aus mahtusid ühe sekundi sisse. Napilt näppas parema tulemusega hõbemedali Tšerepannikov, parandades isiklikku rekordit 10 sekundiga. "Teadsin, et võitmiseks on vaja joosta 8.15-ga, aga esimestest sammudest sain aru, et niisugust minekut täna ei ole. Tunne ei olnud kõige parem. Priit läks lõpus korraks ette, aga suutsin olukorda kontrollida," rääkis Tšerepannikov Jooksuportaalile. Samal ajal, kui teised harjutasid laagrites, treenis Tšerepannikov lumises Eestis ja tegi mahtu. "Kurta ei saa, olen tulemusega rahul," lisas jooksumees.

Poole sekundi kaugusele jäi pronksmedalist mullune poolmaratoni ja maratoni Eesti meister Viljar Vallimäe, kes ei suutnud pikema maa mehena lõpus Tšerepannikovile ning Ausile vastu panna. Esimesed neli finišeerijat püstitasid isiklikud tippmargid.

Meeste 3000 m tulemused

Alates 10. kohast kajastuvad protokollis esimese ehk nõrgema jooksu tulemused.

1. Nikolai VEDEHIN 09.10.1985 Tartu Ü. ASK 8.18,32 PB
2. Sergei TŠEREPANNIKOV 15.08.1983 Stamina SK 8.22,65 PB
3. Priit AUS 09.01.1989 Stamina SK 8.22,99 PB
4. Viljar VALLIMÄE 21.03.1987 SK Sportkeskus ee 8.23,28 PB
5. Dmitri ARISTOV 20.04.1993 SK Mitš 8.42,75
6. Sander JÜRS 29.08.1985 SK Sportkeskus ee 8.50,74
7. Priit LEHISMETS 29.06.1979 Stamina SK 8.52,10
8. Vjatšeslav KOŠELEV 20.01.1968 KJK Kalev-Sillamäe 8.56,99
9. Argo JÕESOO 27.10.1988 EMÜ SK 9.00,75
10. Heinar VAINE 22.01.1993 VAK Staier 9.06,89
11. Ülari KAIS 06.09.1988 VAK Staier 9.08,74
12. Andrus LEIN 12.04.1974 KJK Vike 9.14,27
13. Kristo REINSALU 22.12.1977 Stamina SK 9.16,55
14. Henek TOMSON 02.08.1991 Tallinna SS Kalev 9.30,71
15. Vladimir VAHER 27.12.1992 Stamina SK 9.37,22
16. Mark MENDEL 16.11.1995 Stamina SK 9.46,52 1.jooks

JOOKSUPORTAAL
Fotod: Mallor Malmre

20. veebruaril ETV-s eetris olnud Pealtnägija külastas Aafrika maratonipealinna Iteni, kus käivad teiste seas harjutamas Tartust pärit 27-aastased kolmikõed Liina, Lily ja Leila Luik, kes tahavad jõuda kolme aasta pärast Rio de Janeiro olümpiale. See oleks esimene kord, kui Eestit esindavad olümpiakoondises kolmikud. Kaks neist - Liina ja Leila on praeguseks täitnud tänavu augustis Moskvas toimuvate maailmameistrivõistluste normi.

Pealtnägija tõi oma saates vaatajateni värvika reportaaži, kuidas ja miks kolmikud Keenias treenivad ja mis rolli mängivad kohalikud "jänesed".

Saatelõiku Keenias treenivatest kolmikõdedest saab vaadata siit

JOOKSUPORTAAL

Foto: Adidas

Sellest aastast pikematele distantsidele keskenduv Stamina Arcotransport jooksutiimi kuuluv ja seni rohkem keskmaad jooksnud Roman Fosti võitis täna, 24. veebruaril Itaalias Terre Verdiane (Giuseppe Verdi) poolmaratoni ajaga 1:07.59. Poolmaratoni start anti koos maratoniga. Kokkus võttis poolmaratoni ette ligi 300 jooksjat.

"Eelmisel päeval sadas maha 10 sentimeetrine lumekiht, kuid vaatamata sellele suutsid korraldajad raja puhtana hoida," rääkis Fosti Jooksuportaalile. Jooksu ajal näitas termomeeter 0 kraadi. Fosti juhtis poolmaratoni esimestest meetritest peale ja edestas teise koha omanikku finišis viie minutiga. "Tempo kõikus kilomeetri kohta 3.07-3.17 vahel, kuna üksi joostes on raske ühtlast kiirust hoida," lisas Fosti. Sügisel valu tegeva põlvega kimpus olnud Fosti sõnul ei andnud põlv poolmaratonil tunda. Alla 3 minuti tempot pole ta proovinud viimasel ajal joosta, sest selle kiiruse juures võib põlv hakata taas segama. Fosti jaoks osutus Itaalias joostud poolmaraton kontrolliks 7. aprillil toimuvaks Pariisi maratoniks. "Mul oli vaja hinnata, millise tempoga maratonile peale minna," lausus Fosti.

JOOKSUPORTAAL

Foto: Mallor Malmre

24. veebruaril toimus Vinni-Rakvere talvejooksusarja teine etapp. Eesti Vabariigi 95. sünnipäeval tuli suurepärast talveilma nautima 48 jooksusõpra, edastas Jooksuportaalile Andrus Lein. 10 km distantsil osales 29 ja maratonil 19 jooksjat. Lühemal maal näitas omaette klassi mullune poolmaratoni ja maratoni Eesti meister Viljar Vallimäe, kes ületas finišijoone vaatamata talvistele tingimustele suurepärase ajaga 31.36. Teisena lõpetas Sander Jürs 33.49-ga ja kolmandaks tuli veteranjooksja Toomas Tarm 37.11-ga Kõik kolm esindavad klubi Sportkeskus.ee. Naiste esikolmiku moodustasid Kelly Nevolihhin ajaga 41.23 (KJK ViKe/Ööjooks Adidas tiim, Egle-Helene Ervin (Rakvere KJK ViKe) 42.33-ga ja Margarete Merenäkk Tartust 45.33-ga.

Maratonis kordas esimese etapi võitu Erkki Etverk, parandades üle kahe minuti oma hooaja marki, saades lõpuajaks 3:10.38. Teisena lõpetas Peeter Kand 3:26.22-ga, kes kohendas isiklikku rekordit ligi kolme minutiga. Kolmandana lõpetas Rain Airik, kes samuti nelja sekundiga senist tippmarki parandas. Tema lõpuaeg 3:30.10. Naisi tuli maratoni starti neli. Neist parimaks osutus Mari Boikov ajaga 3:36.03. Järgnesid Marika Roopärg 4:17.23-g ja Annika Pang 4:56.06-ga.

Vinni-Rakvere talvejooksusarja kolmas etapp toimub juba nädala pärast 3. märtsil.

10 km tulemused

1.		Viljar Vallimäe	1987	M	Sportkeskus.ee, Tartu	31.36
2.		Sander Jürs	1985	M	Sportkeskus.ee, Tallinn	33.49
3.		Toomas Tarm	1968	M40	Sportkeskus.ee, Tallinn	37.11
4.		Jaanus Undrest	1974	M	Eesti Posti SK, Sõmeru	37.41
5.		Kaido Vahkal	1975	M	FB Jooksmine, Tartu	38.13
6.		Risto Põlluste	1995	MN	KJK ViKe, Kulina	38.58
7.		Andres Sune	1959	M50	Sõmeru	39.32
8.		Margus Luhtoja	1979	M	Tallinn	40.23
9.		Cris Poll	1990	M	Ultrarunners, Kadrina	41.15
10.	1.	Kelly Nevolihhin	1992	NN	ViKe/Ööjooks Adidas	41.23
11.	2.	Egle-Helene Ervin	1994	NN	KJK ViKe, Rakvere	42.33
12.		Vambo Oolberg	1971	M40	Tallinn	43.20
13.		Taavi Dovnar	1982	M	FB Jooksmine, Tartumaa	43.47
14.		Tiit Šumanov	1960	M50	Rakvere	45.23
15.	3.	Margarete Merenäkk	1982	N	FB Jooksmine, Tartu	45.33
16.	4.	Moonika Pilli	1982	N	Rakvere	47.46
17.		Aivar Kuusmik	1966	M40	Tallinn	48.46
18.	5.	Laura Kallas	1997	NN	Rakvere vald	49.19
19.	6.	Rahel Kallas	1996	NN	Rakvere vald	49.34
20.	7.	Rita Maamägi	1969	N40	Rakvere	50.01
21.	8.	Ingrit Ernits	1965	N40	Jõgeva	51.48
22.		Marko Torm	1980	M	Eesti Ööjooks	52.06
23.		Andrei Lopsik	1955	M50	Eesti Energia Spordiklubi	52.26
24.	9.	Helina Muruvee	1986	N	Tudu	53.20
25.		Raivo Meier	1946	M60	JK Hermes, Rae vald	53.51
26.	10.	Kaili Õunapuu-Seidelberg	1983	N	Sõmeru	54.01
27.		Janek Floren	1975	M	Lepna	54.01
28.		Rein Traus	1948	M60	Rakvere	57.10
29.		Uno Õunapuu	1954	M50	Vihula vald	57.54

Maratoni tulemused

1.		Erkki Etverk	1971	M40	Rakvere	3:10.38
2.		Peeter Kand	1968	M40	Velo Clubbers, Tallinn	3:26.22
3.		Rain Airik	1977	M	Keila	3:30.10
4.		Ergo Meier	1972	M40	Tallinn	3:34.30
5.	1.	Mari Boikov	1988	N	Tallinn	3:36.03
6.		Toomas Unt	1975	M	Kaitseväe Log. Keskus	3:37.31
7.		Ivo Põld	1969	M40	Tallinn	3:45.43
8.		Meelis Koskaru	1977	M	Tallinn	3:46.54
9.		Indrek Jürgenstein	1967	M40	Tallinn	3:58.51
10.		Aleksander Pritsik	1962	M50	Rakvere	4:05.20
11.		Meelis Atonen	1966	M40	VAK Staier	4:06.35
12.	2.	Marika Roopärg	1967	N40	Tallinn	4:17.32
13.		Sven Sempelson	1969	M40	Pärnu	4:17.33
14.		Tarvo Kapp	1970	M40	Kiili, Harjumaa	4:23.50
15.	3.	Annika Pang	1968	N40	Võru	4:37.15
16.		David Arutyunyan	1985	M	Tartu	4:40.38
17.	4.	Viia Kaldam	1973	N40	Valga	4:56.06
18.		Toivo Sikka	1962	M50	Tartu	5:07.09
19.		Rein Pärn	1940	M60+	Stamina SK, Tallinn	5:15.44

JOOKSUPORTAAL

Foto: Riho Lüüs

Nikolai Vedehin üritas 27. veebruaril Tartu ülikooli spordihoones toimunud jooksjate päeval püstitada 1500 meetri Eesti siserekordit, kuid paraku tulutult. "Jänese" vedamisel läbis Vedehin 1000 meetrit ajaga 2.29. Edasi aga tempo rauges ja Vedehin otsustas jooksu pooleli jätta. Eesti siserekord kuulub 3.46,10-ga Tiidrek Nurme nimele, mille ta jooksis 2011. aasta 19. veebruaril.

JOOKSUPORTAAL

Kannakõõluse lõikusest taastuv Keio Kits hakkab taas vormi tõusma. Seda tõestas mees 24. veebruaril Viljandimaal Päri-Heimtali-Päri trassil kulgenud VAK Staieri talvejooksul. Kits läbis 10,3 km pikkuse distantsi ajaga 34.14. "Jalg paranenud pole, annab tunda. Täie võimsusega ma veel ei harjuta. Võtan treeningut enesetunde järgi, sest ei taha uuesti lõikusele minna," ütles Kits Jooksuportaalile. Tema peamine siht on saada korralikult terveks. "Eesmärk number üks on korralikult jalad töökorda saada. Kindlasti annan endast kõik, et vähegi võistlusvormis olla. Tuleb keeruline hooaeg. Loobuja tüüp ma pole. Eesti on väike ning tahaks veel proovida mõni aasta," lausus Kits. Mehe sõnul ei näidanud Staieri talvejooks mingit vormi, sest tema jaoks oli tegemist eelkõige mõnusa pühapäevase tempotreeninguga.

Keio Kitse järel sai teise koha Tõnu Lillelaid (Sportkeskus.ee) 34.44-ga. Järgmised kaks kohta läksid juba suurema vahega korraldajaklubi Staieri jooksjatele. Kolmas oli Heinar Vaine 36.16-ga ja neljas Ülari Kais 36.57-ga. Parimaks naiseks osutus Kersti Sild Tartust ajaga 47.29.

Staieri talvejooksu tulemused

1. KEIO KITS 27.07.89 AIROK 34.14,0
2. TÕNU LILLELAID 16.04.80 Sportkeskus.ee 34.44,1
3. HEINAR VAINE 22.01.93 STAIER 36.16,0
4. ÜLARI KAIS 06.09.88 STAIER 36.57,3
5. MIKK LAUR 19.09.86 TARTU 38.54,3
6. MARGUS PIRKSAAR 25.10.74 Jooksupartner 39,00,1
7. KRISTJAN VARES 05.10.80 STAIER 39.00,2
8. PRIIT TALU 06.12.72 Westline Team 41,16,6
9. ANDRES EHALA 01.07.93 STAIER 41.31,1
10. RAIVO NÕMM 10.03.76 STAIER 41,47.7
11. TARMO MAISTE 03.04.75 PROGE 41.57,6
12. TÕNU MARDLA 06.06.78 STAIER 42.19,6
13. JÜRI SIHT 01.03.64 STAIER 42.27,3
14. RAIDO KARELSON 02.12.94 Suusaklubi 42.47,0 parim noor
15. SVEN REISS 16.09.68 STAIER 42.50,0
16. JANAR PÄHN 09.10.76 STAIER 42.55,7
17. MATIS MOKS 08.07.78 STAIER 43.31,4
18. OLAV PARIS 03.12.79 STAIER 43.52,6
19. JÜRI LEESMÄE 11.01.46 OK West 46.25,5 parim veteran
20. KERSTI SILD 10.10.80 TARTU 47.29,3 N I
21. VALLO PEEDO LUBI 06.09.64 SAMOTAR 48.26,8
22. ELVIS JOAKIT 30.03.79 TARTU 48.26,9
23. MARK ORAV 01.08.75 STAIER 50.58,8
24. EINAR KAIGAS 12.01.76 STAIER 50.58,9
25. EVELIN PELLENEN 02.12.77 TARTU 51.06,4 N II
26. ŠERELIN ZVEREV 18.12.96 STAIER 53.00,9 N III
27. MERJE KRUUS 03.12.80 Jooksupartner 55.12,3 N 4.
28. KAIE KAUBI 30.03.72 Jooksupartner 63.10,2 N 5.
29. ANU HEINSALU 03.04.86 Jooksupartner 63.10,3 N 6.
30. KÄTLIN LAOS 25.03.86 Jooksupartner 65.50,3 N 7.
31. KAIA USIN 25.10.85 Jooksupartner 65.50,5 N 8.

JOOKSUPORTAAL

Foto: Mallor Malmre

Etioopiast pärit Rootsi esindaja Abeba Aregawi võitis täna soolojooksuga Göteborgis Euroopa sisemeistrivõistlustel naiste 1500 meetri finaali. Stardist alates jooksu juhtinud Aregawi kasvatas edu ülejäänute ees iga ringiga, finišeerides esimesena ajaga 4.04,47. Teisena lõpetanud hispaanlanna Isabel Macias kaotas talle ligi 10 sekundiga. Maailmarekordiomanik Jelena Soboleva sai alles 6. koha. Venelannal oli raskusi isegi eeljooksust edasi pääsemisega, kust jõudis finaali aja põhjal. Sobolevaga ühes eeljooksus olnud ja selle võitnud hispaanlanna Natalia Rodriguez täna finaalis starti ei tulnud. Soboleva nimele kuuluv maailmarekord on 3.58,28, mille ta püstitas 2006. aastal.

Naiste 1500 m tulemused

1. AREGAWI, Abeba SWE 4.04,47

2. MACÍAS, Isabel ESP 4.14,19

3. BRONIATOWSKA, Katarzyna POL 4.14,30

4. KAREIVA, Natallia BLR 4.15,15

5. PODOSENOVA, Svetlana RUS 4.16,32

6. SOBOLEVA, Jelena RUS 4.16,50

7. VIOLA, Giulia ITA 4.16,83

8. MUIR, Laura GBR 4.18,39

RODRÍGUEZ, Natalia ESP DNS

Meeste 3000 meetri jooksu finaalis hakati kiirendama kolm ringi enne lõppu Aserbaidžaani esindaja, kuid Etioopias sündinud Hayle Ibrahimovi vedamisel. 1000 meetrit läbiti ajaga 2.39,35-ga ja 2000 meetrit 5.19,52-ga. Ibrahimov pidas lõpuni teiste ees vastu ja tuli Euroopa meistriks ajaga 7.49,74. Kõva lõpuspurdi tegi hispaanlane Juan Carlos Higuero, kes lõpusirgel kerkis neljandalt kohalt teiseks, jättes prantslase Yoann Kowali medalita. Pronksi võttis kuni viimase sirgeni Ibrahimovi kannul püsinud iirlane Ciaran Olionaird isikliku rekordiga.

Meeste 3000 m tulemused

1. IBRAHIMOV, Hayle AZE 7.49,74

2. HIGUERO, Juan Carlos ESP 7.50,26

3. ÓLIONÁIRD, Ciarán IRL 7.50,40 PB

4. KOWAL, Yoann FRA 7.50,89

5. CARVALHO, Florian FRA 7.53,23

6. AKKAS, Halil TUR 7.54,89 SB

7. ALAIZ, Roberto ESP 7.55,12

8. TIJTGAT, Lander BEL 7.55,59 PB

9. BOUAFIF, Adil SWE 7.59,81

10. ARIKAN, Polat Kemboi TUR 8.00,72

11. INGEBRIGTSEN, Henrik NOR 8.02,45

12. SAFRONOV, Andrey RUS 8.15,37

JOOKSUPORTAAL

Foto: Zimbio

Tiidrek Nurme sai täna Itaalias Roma-Ostia poolmaratonil parima eestlasena 12. koha ajaga 1:03.13. Tegemist on Eesti kõigi aegade teise tulemusega. Pavel Loskutovile kuuluvast Eesti rekordist jäi Nurmel puudu 13 sekundit. Loskutov jooksis 2001. aastal Göteborgis distantsi täpselt 1:03.00-ga. Arvestades, et Nurme jaoks oli täna joostud poolmaraton elu esimene, on Eesti rekordi püstitamine mehe poolt edaspidi võimalik. Paremuselt teisena lõpetas Itaalias poolmaratoni Kaur Kivistik ajaga 1:07.33, mis andis talle 29. koha. Ilja Nikolajev sai 38. koha ajaga 1:08.16.

Parima Eesti naisena läbis poolmaratoni kõige kiiremini Leila Luik, saades naiste arvestuses 11. koha võimsa isikliku rekordiga 1:13.57, mis on Eesti kõigi aegade edetabelis kolmas tulemus. Evelin Taltsile kuulus 15. koht ajaga 1:16.23. Lily Luik sai 17. koha isikliku tippmargiga 1:19.26.

Poolmaratoni võitis meestest keenialane Wilson Kiprop 59.15-ga. Ka kaks järgmist kohta läksid Keeniasse. Teise koha sai Kwemoi Robert Chemosin 59.19-ga ja kolmanda koha Simon Cheprot 59.20-ga. Naistest võitis poolmaratoni keenialanna Flomena Cheyech Daniel ajaga 1:07.39.

Eesti jooksjate vaheajad

Tiidrek Nurme

5 km 14.49, 10 km 29.47, 15 km 44.57

Kaur Kivistik

5 km 15.14, 10 km 31.12, 15 km 47.28

Ilja Nikolajev

5 km 15.32, 10 km 32.03, 15 km 48.26

Leila Luik

5 km 17.05, 10 km 34.47, 15 km 52.33

Evelin Talts

5 km 17.27, 10 km 35.40, 15 km 54.11

Lily Luik

5 km 18.30, 10 km 37.31, 15 km 56.31

JOOKSUPORTAAL

Foto: Mallor Malmre

Naiste 3000 meetri finaaljooks Göteborgis sise EMil algas täna suhteliselt harva nähtava olukorraga. Pärast starti läks esimeses kurvis positsioonivõitluseks, mille käigus kaks jooksjat kukkusid. Järgmises kurvis jooksis kohtunik sportlastele vastu ja katkestas jooksu. Teine start õnnestus ja jooksjaterivi venis pikaks. Enamuse võistluse ajast vedas portugallanna Sara Moreira. Tema juhtimisel läbiti esimesed 1000 meetrit aeglases tempos 3.13,85-ga. Teine kilomeeter osutus märksa kiiremaks 2.59. Seni ühes grupis püsinud grupp jagunes kaheks. Sellest esimese käristas Moreira laiali ning kasvatas oma edu jälitajate ees. Portugallanna võitis kindlalt kuldmedali ajaga 8.58,50. Järgmiste medalite pärast läks heitluseks kolme jooksja vahel. Tagant tulnud sakslanna Corinna Harrer näppas lõpuruudustikus nelja sajandikuga hõbemedali iirlanna Fionnula Brittoni ees. Venelanna Jelena Korobkinat jäi pronksmedalist lahutama viis sajandikku.

Naiste 3000 m finaali tulemused

1. MOREIRA, Sara POR 8.58,50

2. HARRER, Corinna GER 9.00,50

3. BRITTON, Fionnuala IRL 9.00,54

4. KOROBKINA, Yelena RUS 9.00,59

5. BELETE, Almensch BEL 9.03,89

6. HOWARTH, Lauren GBR 9.04,04

7. BARDELLE, Christine FRA 9.08,62

8. JELIZAROVA, Polina LAT 9.09,86

9. BÂRCA, Roxana ROU, 9.10,51

10. KARAKAYA, Dudu TUR 9.15,07

11. BOBOCEL, Ancuta ROU 9.18,37

12. ARISTARKOVA, Natalya RUS 9.23,28

Meeste 1500 meetri jooksu finaal kulges algusest peale Türgit esindava Keenia päritolu Ilham Tanui Özbileni vedamisel. Lõpusirgel astus ta teisele jooksurajale, tehes sellega tee vabaks esimesel rajal spurtinud Prantsusmaa esindajale Benabbad-Mekhissile, kes viimastel meetritel kuldmedali endale võitis. Türgi jooksja kaotas talle vaid viie sajandikuga.

Meeste 1500 meetri finaali tulemused

1. MEKHISSI-BENABBAD, M. FRA 3.37,17

2. ÖZBILEN, Ilham Tanui TUR 3.37,22 SB

3. DENISSEL, Simon FRA 3.37,70 PB

4. LEWANDOWSKI, Marcin POL 3.39,19

5. CASADO, Arturo ESP 3.39,36 SB

6. GOMES, Hélio POR 3.39,46 PB

7. NOWICKI, Bartosz POL 3.39,74

8. BUSTOS, David ESP 3.40,14

9. BORYSYUK, Oleksandr UKR 3.42,15

JOOKSUPORTAAL

Foto: Zimbio

3. märtsil toimus Vinni-Rakvere talvejooksusarja kolmas ehk viimane etapp. Vaatamata tuisusele ilmale tuli starti 30 jooksjat, neist 12 võtsid ette maratoni ja 18 lühema 10 kilomeetri pikkuse distantsi, teatas Jooksuportaalile sarja üks korraldajaid Andrus Lein. Maratoni võitis taas Erkki Etverk ajaga 3:23.07, järgnesid Cris Poll 3:31.13-ga ja Peeter Kand 3:32.22-ga Naisi oli maratoni stardis kolm. Võitis seekord Marika Roopärg ajaga 4:28.23. Teise koha sai Viia Kaldam 5:01.01-ga ja kolmanda koha Annika Pang 5:03.39-ga. Talvejooksusarja kõik kolm maratoni läbis 8 jooksjat.

10 km esikoha võttis seekord Jaanus Undrest ajaga 39.13, järgnesid Kaido Vahkal 39.53 ja Taavi Kilki 41.25. Naistest võitis Egle-Helene Ervin 44.00. Sarja kokkuvõttes osutusid võitjateks Jaanus Undrest ja Laura Kallas.

Maratoni tulemused

1.	Erkki Etverk	1971	M40	Rakvere	3:23.07
2.	Cris Poll	1990	M	Estonian Ultrarunners	3:31.13
3.	Peeter Kand	1968	M40	Velo Clubbers, Tln	3:32.22
4.	Rain Airik	1977	M	Tri-Smile, Keila	3:32.38
5.	Andreas Veeret	1985	M	Tallinn	3:34.27
6.	Toomas Unt	1975	M	Tallinn	3:41.15
7.	Ergo Meier	1972	M40	Tallinn	3:42.49
8.	Ivo Põld	1969	M40	Tallinn	3:44.39
9. N1	Marika Roopärg	1967	N40	Tallinn	4:28.23
10. N2	Viia Kaldam	1973	N40	Valga	5:01.01
11. N3	Annika Pang	1968	N40	Võru	5:03.39
12.	Tanel Kadai	1971	M40	Laekvere vald	5:48.47

10 km tulemused

1.	Jaanus Undrest	1974	M	Eesti Posti SK	39.13
2.	Kaido Vahkal	1975	M	FB Jooksmine, Tartu	39.53
3.	Taavi Kilki	1995	MN	Rakvere KJK "ViKe"	41.25
4.	Andres Sune	1959	M50	Sõmeru	41.39
5. N1	Egle-Helene Ervin	1994	NN	Rakvere KJK "ViKe"	44.00
6.	Vambo Oolberg	1971	M40	Tallinn	44.26
7.	Elvis Joakit	1979	M	Tartu	47.47
8. N2	Laura Kallas	1997	NN	Rakvere KJK "ViKe"	47.55
9. N3	Margarete Merenäkk	1982	N	FB Jooksmine, Tartu	48.22
10. N4	Moonika Pilli	1982	N	Rakvere	49.14
11.	Aivar Kuusmik	1966	M40	Tallinn	51.35
12. N5	Rahel Kallas	1996	NN	Rakvere KJK "ViKe"	51.40
13.	Andrei Lopsik	1955	M50	Eesti Energia SK	53.43
14.	Raivo Meier	1946	M60	JK "Hermes", Rae v.	53.56
15. N6	Ingrit Ernits	1965	N40	Jõgeva	55.00
16. N7	Kaili Õunapuu-S.	1983	N	Sõmeru	56.47
17.	Uno Õunapuu	1954	M50	Vihula vald	1:00.03
18.	Rein Traus	1948	M60	Rakvere	1:00.13

Talvejooksusari kokkuvõttes 10 km

1.	Jaanus Undrest	1974	M	Eesti Posti SK	1:56.14
2.	Kaido Vahkal	1975	M	FB Jooksmine	1:57.27
3.	Andres Sune	1959	M50	Sõmeru	2:02.58
4. N1	Laura Kallas	1997	NN	Rakvere	2:23.19
5. N2	Margarete Merenäkk	1982	N	FB Jooksmine	2:26.22
6. N3	Rahel Kallas	1996	NN	Rakvere	2:31.41
7.	Aivar Kuusmik	1966	M40	Tallinn	2:32.42
8. N4	Ingrit Ernits	1965	N40	Tabasalu Triatlonik.	2:40.49
9.	Andrei Lopsik	1955	M50	Eesti Energia SK	2:41.14
10.	Raivo Meier	1946	M60	JK "Hermes"	2:42.41
11. N5	Kaili Õunapuu-S.	1983	N	Sõmeru	2:46.58
12.	Rein Traus	1948	M60	Rakvere	2:55.03
13.	Uno Õunapuu	1954	M50	Vihula vald	2:58.30

JOOKSUPORTAAL

Foto: Riho Lüüs

Ameerika Ühendriikides San Francisco ülikoolis õppiv ja sealse krossijooksu naiskonna juures harjutav Laura Suur (fotol paremal) on pärast vigastust saanud uuesti treenima hakata. Suure plaan oli eksamisessioon USA ülikoolis kaks nädalat varem ära teha, Ungaris Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel osaleda viimast aastat U-23 (noorsoo) klassis, detsembris-jaanuaris Eestis jooksmise kõrvalt bakalaureusetöö kirjutamisele keskenduda ja Tartu Ülikool lõpetada.

"Kuni kaks nädalat enne EM-i läks plaan nagu lepase reega: miski ei suutnud mind peatada. Kuni diagnoositi sääreluu väsimusmurd," kirjutab Laura Suur oma blogis. Nii pidi ta asjad ümber hindama, põhjuseid otsima ja nendele rohujuure tasandil läheneda. "Mis tähendas, et tuli teha end madalamaks kui muru, häbi tundmata. See on keeruline, kui peas keerleb 2016. aasta olümpia, kuid jaanuaris 2013 sain joosta vaid 3 korda 5 minutit 5-minutiliste kõnnipausidega. Seda Tartu Ülikooli Spordihoones, teiste sportlaste ja treenerite tähelepaneliku pilgu all," tõdes Suur. Oma postitusega annab ta teada, et on tagasi. "Hetkel küll veel tagasihoidlike 65-kilomeetriste nädalatega, kuid töö käib."

JOOKSUPORTAAL

8. veebruaril sain ma veebilehelt jooksuportaal.blogspot.com (Jooksuportaal) teada, et Viljandi suurjooks lahkub Stamina järvejooksude sarjast. Stamina juhi Urmo Raiendi sõnul tegi sellise otsuse Viljandi linnapea Loit Kivistik.

"Tema soov oli, et suurjooks ümber Viljandi järve toimub sel aastal iseseisva üritusena ja ei kuulu ühtegi sarja. Sarja mittekuulumine ei ole kuidagi seotud Eesti krossijooksu meistrivõistlustega," nentis Raiend. 13. veebruari "Sakala" andis teada, et linnapea vahetab ka võistluste korraldajat: maakonna spordiliidu asemele astub Viljandi linn. Linnapea otsus võtta vahetult enne jooksule registreerimise algust spordiliidult selle võistluse korraldamise õigus, olles samal ajal liidu juhatuse liige, on kummaline.

Küsisin Loit Kivistikult 21. veebruaril Viljandimaa spordiliidu üldkoosolekul, miks ei vahetatud jooksu korraldajat eelmise või tuleva jooksu järel. Selget vastust ma ei saanud. Üritusega seotud inimesed selgitasid samal koosolekul, et erimeelsusi oli Staminaga, mitte jooksu kohalike korraldajatega. Miks aga linnapea ei informeerinud otsusest spordiliitu ja teisi (endisi) korraldajad ning nood pidid sellest ajalehest lugema? Sellele vastas Kivistik, et ajakirjanikud ruttasid sündmustest ette. Üldkoosolekul valiti ka uus, seitsmeliikmeline spordiliidu juhatus. Sellesse kuulub teiste seas kaks Viljandi linna allasutuse esindajat, kuid linnapea sinna ei kandideerinud.

Nii nagu spordiklubidesse koondunud sportlased, saan ma aru, et jooksu korraldamise hõivamise põhjus on ikkagi rahas. Ent Viljandimaa spordiliidu toonase juhatuse liikmena pidi Loit Kivistik väga hästi teadma liidu rahade kasutamist. Seni said need spordiklubid, kes jooksu heaks rakkes olid, toetust ning seda jätkus ka muudele maakonna spordiüritustele. Nüüd on tengelpunga rauad linna käes.

Suurjooks ümber Viljandi järve on alates 2001. aastast olnud linna toode. Tollasel meeril Peep Arul oli nutti, et see väärikas võistlus patentida. 2001. aastal võtsid ürituse korraldamise oma õlule kohalikud ettevõtjad. Et see polnud aga lihtne ülesanne, oli jooks järgmisel aastal taas spordiliidu organiseerida.

2004. aastal määras linnavalitsus Viljandimaa spordiliidule 75. ümber järve jooksu korraldamise eest kultuuri- ja spordipreemia. 2009. aastal tunnistas spordiliit Jõud 80. suurjooksu ümber Viljandi järve aasta piirkondlikuks spordisündmuseks.

"Jooksu kohta hakkab õige pea infot edastama keskkond www.viljandijarvejooks.ee. See leht hakkab ühtlasi kajastama ürituse varasemat statistikat ja ajalugu," lubas linnapea "Sakala" lugejatele 28. veebruaril ilmunud arvamusloos. 11. märtsil veel lubatud infot polnud. Ja jooksule registreerimine algas 16. veebruaril, mitte 15. veebruaril, nagu märkis oma arvamusloos linnapea. Jooksjatel võib olla ükskõik, kes võistlust korraldavad, kuid korraldamise ülevõtmisest tuleks rääkida nii, nagu see on.

HEINO LAIAPEA

Foto: Viljandi spordikeskus

Jooksuportaali lugejate arv ületas poole miljoni künnise, praeguseks on lehte külastatud üle 501 000 korra. Vahekokkuvõttena tasub märkida, et Jooksuportaali on loetud kümnes riigis. Esikohal asub loomulikult Eesti, järgnevad Soome ja Ameerika Ühendriigid. Veel on Jooksuportaali vastu huvi tuntud Venemaal, Keenias, Prantsusmaal, Taanis, Saksamaal, Rootsis ja Portugalis. Osad neist riikidest on seotud kindlasti Eesti jooksjate ettevalmistuslaagris või võistlustel käimisega.

Läbi aegade on Jooksuportaalis kõige rohkem loetud uudist "Kolmikõed tähistavad sünnipäeva kolme päeva jooksuga," mille vastu on huvi tuntu 1277 korda. Teisel kohal asub "Viljar Vallimäe võitis rajarekordiga Rakvere Ööjooksu" 1136 lugemisega. Järgneb "Evelin Talts täitis Rotterdami maratonil olümpianormi" 899-ga. TOP viite mahuvad veel "Eesti maratonitiim täienes kolme jooksjaga" (860) ja "Jekaterina Patjuk võitis teist korda Maijooksu" (798).

38% lugejatest kasutab Jooksuportaali lugemiseks veebilehitsejana Internet Explorerit, 30% Firefoxi ja 19% Google Chrome, kõik ülejäänud moodustavad alla 10%. Operatsioonisüsteemidega on ülekaalus Windows (87%) ja Macintosh (7%). Edasi tulevad Android ja Linux 1%-ga. Teised jäävad alla selle.

Jooksuportaal tänab kõiki abilisi. Eriti tahaksin tänada Mallor Malmret, Endel Pärna, Urmas Randmat, Marko Tormi, Vahur Mäed, Toomas Tarmi, Harry Lembergi jt, kes oma panuse andnud. Jätkame samas vaimus.

AHTO JAKSON,

Jooksuportaali asutaja ja toimetaja
Foto: Mallor Malmre

Kaur Kivistik startis täna hommikul Rooma maratonil, kuid tuli 25. kilomeetril rajalt ära. Treener Endel Pärna sõnul seati eesmärk alustada maratoni tempoga 3.20 km kohta, et võtta sihiks Eesti noorsoo rekord. Seekord alustas Kivistik aeglasemalt kui Rooma-Ostia poolmaratonil, sest seal maksis kiire algus hiljem kätte. Esimesed 5 kilomeetrit läbis ta 16.36-ga, olles koos itaallasega kahe jooksjate grupi vahel.

"Kaur jooksis püsis esimesed 15 kilomeetrit ilusti graafikus joostes 3.20 tempos. Mis edasi juhtus, ei tea. Ta tundis, et minekut ei olnud, kusjuures kaks päeva enne maratoni tundis Kaur end väga hästi. Täna hommikul ärgates oli ta aga enda sõnul kui teine inimene. Kaur on varasemalt teinud ka 30-35 kilomeetri pikkuseid krosse. Pikkuse mõttes ei tohtinuks maraton probleemiks olla," rääkis Pärn Jooksuportaalile.

Maratoni Eesti noorsoo rekord kuulub 2:22.45-ga Henno Haava nimele, mille mees jooksis 1994. aastal Vändras.

JOOKSUPORTAAL

Foto: Mallor Malmre

Atlandi ookeaniäärses tuntud Portugali treeningukeskuses Monte Gordos oled nagu siberi-eesti külas – eestikeelset juttu kuuled ikka ja jälle. Traditsiooniliselt annavad kesk- ja pikamaajooksjad just selles väikelinnas ettevalmistusperioodile viimast lihvi.

Vähe laagrites käinud mehena ei oska millegagi võrrelda, aga julgen arvata, et palju paremaid tingimusi tahta oleks märk ärahellitatud sportlasest. Kui midagi on puudu, siis kõrgmäestiku hõre õhk ja sobiva pinnasega mäkkejooksu rajad. Keskuse sobivust tõestab lisaks meie jooksjatele (üle 20 jooksja) võib pargiradadel näha Soome, Venemaa, Rumeenia, Ukraina, Poola ja teiste riikide paremaid. Mitmete treeneritega ja jooksjatega olen saanud kogemusi vahetada. Kõik on olnud seda meelt, et igal kevadel leiad end jälle just Monte Gordost.

Stamina - ArcoTransport tiimi jooksjatest on laagris Merill Mägi, Evelin Talts, Priit Aus ja Vladimir Vaher. Kõik nad on väga tublilt harjutanud, Merilli ja Evelini suutlikus selgub 7. aprillil Pariisi maratonil, kusjuures Merill jookseb maratoni esimest korda elus. Staadionijooksjatel Priidul ja Voval (Vladimiril) selguvad tõehetked kevadel - suvel.

Mis on silma jäänud?

Hommikul oma õpilasi jooksuringilt oodates on aega olnud ka teiste eesti jooksjate tegemisi silmanurgast kiigata. Õed Luiged menutavad mulle ülikooliaegseid sõpru, kaksikvendasid Rinaldosid (maratonijooksjad) – ma ei suutnud neid mitte kuidagi eristada. Jooksusamm ja näoilmed ütlevad, et õed on ettevalmistusperioodil head tööd teinud ja hooajaks valmis. Sander Jürsilt võib tänavu head uut taset oodata kõigil pikematel jooksudistantsidel. Veterane esindab laagris Andrus Lein, kes harjutab suurte koormustega ja usutavasti on tal ees ka rasket tööd väärivad edukad jooksud. Suurde sporti pürgiv Heinar Vaine teeb kogenud meeste „tuules“ samuti head tööd.

Keio Kits teeb “kuulijänni”

Viljar Vallimäe on lisaks väga headele jooksutulemustele ka suurepärane laagrikaasalane, kes alati heas tujus ja kellega on ka hea „villast“ visata. Kindlasti on Viljar praegu elu parimas sportlikus vormis. Kaupo Sasmin taastub kannakõõluse operatsioonist. Lisaks aeglastele jooksukilomeetritele tuleb tal palju tuima tööd teha (vesijooks, ÜKE, eriharjutused, rattasõit jne). Võin kinnitada, et tegu on väga tõsise spordimehega. Keio Kits üllatas mind sellega, et ta teeb trenni lõpus palju „kuulijänni“ kiviga. Väga hea eeskuju teistelegi – jooksumees peab olema sitke nagu kümnevõistleja. Tartu jooksjatest olen lippamas näinud ka Kenny Kivikast ja viimasel ajal heas hoos olevat Allar Lampi.

Kohal ka Grit Šadeiko ja Rasmus Mägi

Kui tahan näha kiiremaid ja graatsilisemaid jooksuliigutusi, jälgin Grit adeiko, Rasmus Mägi ja Raimond Valleri tegemisi, kes on ka oma traditsioonilises laagripaigas suveks „müüri ladumas“. Kõiki noori tegijaid ma kahjuks ei tunne, aga rõõmsaid ja sportlike eesti kergejõustiklasi on siin harjutamas veelgi.

Kokkuvõttes oli hingekosutav ja huvitav töökas kuu. Ühte julgen treenerina öelda: Eesti jooksutraditsioonid jätkuvad. On neid, kes tahavad ja julgevad tugevalt harjutada. On neid, kellele tulevikus loota. Ilusat ja saavutusterohket jooksuhooaega!

URMAS RANDMA

Stamina-Arcotransport tiimi treener

Viljandi linnapea Loit Kivistiku sõnul lahkus ümber Viljandi järve jooks järvejooksude sarjast, kuna sari seadis vastuvõetamatuid tingimusi. Vaatamata sarjast lahkumisele, korraldatakse Eesti pika krossi meistrivõistlusi jooksul edasi.

Alljärgnevalt Kivistiku vastused valimisliit Kodune Viljandi fraktsiooni 27. veebruaril esitatud arupärimisele seoses muudatustega ümber Viljandi järve Suurjooksu korraldamises.

Kuidas sündis otsus, et käesoleva aasta suurjooksu ümber Viljandi järve korraldab Viljandi linn? Kes otsustas? Kelle arvamust küsiti? Kas kõik senised osapooled olid kaasatud või informeeriti neid tagantjärgi?

Otsuse, et Suurjooksu ümber Viljandi järve korraldamise võtab Viljandimaa Spordiliidult üle Viljandi linn, tegi Viljandimaa Spordiliidu juhatus linnapea ettepanekul. Kõik osapooled olid kõnealusel koosolekul kohal.

Millised on motiivid korralduslikeks muudatusteks?

Vajadus muudatusi sisse viia järvejooksu korraldusse on olnud jutuks viimased 3-4 aastat, kui aga peakorraldaja neist ettepanekutest kuulda ei taha, siis tuleb muuta peakorraldajat.

Miks lahkuti Järvejooksude sarjast?

Järvejooksude sari seadis Viljandi järvejooksule juba aastaid tingimusi, mis ei olnud mõistlikud ja vastuvõetavad.

Kas loobutakse Eesti meistrivõistluste korraldamisest?

Eesti meistrivõistluste korraldamisest ei ole loobutud. Kokkulepe Eesti Kergejõustikuliiduga on olemas korraldamaks ka sel aastal Eesti meistrivõistlusi pikas jooksukrossis järvejooksu raames.

Kas vastu võetud otsus tähendab linna või spordikeskuse jaoks täiendavaid kulusid? Kui jah, siis mille arvelt kulutused kaetakse?

Täiendavaid kulusid spordikeskusele ega linnale ette näha ei ole.

Kui ürituse läbiviimisega seotud tulud vähenevad (nt sponsorid langevad ära), siis milliseid kulusid vähendatakse?

Tulude vähenemist ei ole ette näha.

Kuidas on korraldatud 84. suurjooksu läbiviimine? Kes on vastutavad isikud ja/või organisatsioonid?

Peakorraldaja kohustuse võtsin linnapeana sel aastal endale, korraldusmeeskonda kuuluvad veel Mati Jürisson ja Andres Kallavus ning kogu spordikooli ja spordikeskuse kollektiiv.

Kes töötab välja järvejooksu uue kontseptsiooni? Millised pooled kaasatakse järvejooksu arenguplaneerimisse? Milline on vastav ajakava?

Aasta 2013 kontseptsioon on eeltoodud kolmiku loodud, kuid 2014. aasta järvejooksu korraldus algab kohe peale 1. maid 2013 ja meeskond moodustatakse siis.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Viljandi Spordikeskus

Neli Eesti jooksjat tegid täna kaasa Portugalis Lissaboni poolmaratonil, neist parimana sai Viljar Vallimäe 24. koha ajaga 1:08.02. Paremuselt järgnes Sander Jürs (pildil) 34. kohaga isikliku rekordiga 1:10.53.

Võistlust raskendas tugev tuul. "Tuul osutus tõesti kõvaks. Natuke enne 8 kilomeetrit oli tagasipööre ja sealt alates puhus puhangutega tugev tuul kuni 18 kilomeetrini," rääkis Jooksuportaalile Sander Jürs, kes suutis tuulest olenemata oma tippmarki parandada. Mehe varasem isiklik rekord oli 1:11.25. Jürs seadis eesmärgiks joosta aeg 1:08-1:09 kanti. Ta läbis esimesed 5 km 15.50-ga, 10 km 32.38-ga, kuid edasi hakkasid kilomeetri ajad peamiselt tuule tõttu langema.

Dmitri Aristovile kuulus 39. koht ajaga 1:11.42. Kaheksa sekundiga kaotas talle Andrus Lein, kes sai 44. koha ajaga 1:11.50. "Tulemusega olen enam vähem rahul. Jalgades veel värskust ei olnud, sest poolmaratoni jooksin suurte treeningute pealt. Hetke maksimum, midagi juurde panna ei olnud. Eks tulemust mõjutasid ka tuulised ilmaolud," ütles Andrus Lein Jooksuportaalile.

Lissaboni poolmaratoni võitis keenialane Bernard Koech ajaga 59.54. Teisena lõpetas tema kaasmaalane Peter Some 1:00.21-ga, kolmas oli etioopialane Abera Kuma ajaga 1:01.09. Naistest läks kolmikvõit Keeniasse. Esikoha võttis Edna Kiplagat ajaga 1:08.48. Järgnesid Eunice Kirwa 1:08.59-ga ja Pasalia Chepkorir Kipkoech 1:09.21-ga.

Lissaboni poolmaratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL

Foto: Mallor Malmre

24. märtsil alustati Kuressaare lähedal Loode tammikus kevadjooksuga pööripäevajooksude 32. hooaega. Kui aasta tagasi oli kevadjooksurada porine, siis seekord libe ja jäine. Vaatamata nendele oludele tuli jooksu või jalutamisega spordipäeva nautima 75 jooksuhuvilist. Naistest võitis üldarvestuses Annika Vaher (pildil) ja meestest Henek Tomson.

Koolidest osutus kõige arvukamalt esindatuks Kuressaare gümnaasium. Viimasel ajal on traditsiooniks saanud, et kõige arvukam võistlusklass on meeste 40 vanuserühm. Võrdselt järgnesid meeste ja üllatuslikult naiste 35 vanuserühm. See näitab, et nooremaid jooksjaid tuleb paraku vähe juurde.

Meestest võitis üldarvestuses 5 km pikkuse distantsi Henek Tomson (Tallinna SS Kalev) ajaga 17.34. Järgnesid M40 vanuseklassi võitja Kalev Õisnurm 17.39-ga ja Mairo Tänav (KJK Saare) 18.41-ga. Naised jooksid poole lühemal võistlusmaal. Siin võidutses N35 vanuseklassi parim Annika Vaher (JK Sarma) ajaga 10.32. Teise koha sai Helen Jürjo 10.52-ga. Üllatuslikult näppas kolmanda koha vaid 11-aastane Hannagret Luks 11.00-ga, edestades nelja sekundiga Taimi Kangurit (JK Sarma).

Kevadise pööripäevajooksu tulemused

TÕNU VAHER/JOOKSUPORTAAL

Foto: Sille Annuk

Allar Lamp jooksis üle 34 aastat püsinud Eesti noorsoo siserekordi

Nikolai Vedehinil ei piisanud isiklikust rekordist EM normi täitmiseks /VIDEO/

Eesti meistrivõistlustel sündis 3000 meetri jooksus hulk isiklikke rekordeid

Pealtnägija käis Keenias kolmikõdedel külas

Roman Fosti võitis Itaalias poolmaratoni

Vinni-Rakvere talvejooksusarja teisel etapil võidutsesid Viljar Vallimäe ja Erkki Etverk

Nikolai Vedehin üritas rünnata 1500 meetri Eesti siserekordit

Lõikusest taastuv Keio Kits võitis Staieri talvejooksu

Sise EMi finaalides valitsesid Etioopia päritolu jooksjad

Tiidrek Nurmelt poolmaratoni Eesti kõigi aegade teine tulemus

Sara Moreira võitis kindlalt Euroopa meistritiitli

Erkki Etverk võitis jooksusarjas kolmanda maratoni

Laura Suur on tagasi treeningutel

Segadus ümber Viljandi järve jooksuga jätkub

Jooksuportaali külastatavus jõudis poole miljonini

Kaur Kivistik katkestas Rooma maratonil

Üle 20 Eesti jooksja treenib Portugalis Monte Gordos

Ümber Viljandi järve jooks lahkus sarjast tingimuste tõttu

Eesti jooksjad panid end proovile Lissaboni poolmaratonil

Jooksu kevadesse võitsid Annika Vaher ja Henek Tomson