Quantcast
Channel: JOOKSUPORTAAL www.jooksuportaal.ee
Viewing all 733 articles
Browse latest View live

Jaanus Kallaste võitis järjest kaks krossijooksu

$
0
0

Stamina Arcotransport Tiimi liige Jaanus Kallaste võidutses läinud nädalavahetusel kahel krossijooksul, olles parim 3. novembril Tallinnas Pirital Stamina krossijooksude sarja viimasel etapil ja 4. novembril Ebaveres sealse tervisekeskuse radadel Reinpaul maastikujooksul.

Kallaste võitis Pirital ligi 6 kilomeetri pikkuse krossijooksu ajaga 20.01, edestades teisena lõpetanud Janar Juhkovit (Sportkeskus.ee) üle pooleteise minuti. Ent juba järgmisel päeval startis mees Ebaveres Reinpaul 10 kilomeetri pikkusel raskel krossil, võites selle ajaga 38.05.

„Mõtlesin, et pühapäeval saab raske olema, aga vastupidi, osutus hoopis kergemaks,“ ütles Kallaste  Jooksuportaalile. Kallaste sõnul oli Ebaveres rada üpris libe ja kohati väga mudane, kuid Nõmme-Harku jooksust, mille ta nädal tagasi võitis, raskem, sest tõuse esines rohkem. „Tänavune rada sobis mulle rohkem kui eelmisel aastal, sest  ei olnud nii palju raskeid järske tõuse. Mullu pidi kohati kasutama isegi nelikvedu,“ rääkis Kallaste. Trass kulges 5 km suusarajal, mida tuli läbida kaks korda. „Esimese kilomeetri püüdsin joosta rahulikult teistega koos, aga siis tundus tempo aeglane ja läksin ise vedama. Endale üllatuseks kärises vahe juba esimese ringi lõpuks. Mõlemad ringid suutsin joosta ühtlase tempoga ja teine ring tuli ainult 8 sekundit esimesest aeglasem,“ lausus Kallaste. Järsemad laskumised olid tänu märgadele lehtedele väga libedad ja neid läbis ta ettevaatlikult.

Jaanus Kallastele järel sai teise koha Taavi Selder 39.51-ga. Kaks järgmist kohta läksid veteranjooksjatele Veilbergidele. Seekord osutus neist kiiremaks 50-aastane Meelis Veilberg ajaga 40.18. Talle kaotas 21 sekundiga aasta noorem Ago Veilberg. Naistest võitis jooksu Kaidi Kivioja 46.11-ga. Rakse katsumuse läbis kokku kolm naist. Poole lühemal 5 km pikkusel võistlusmaal võitis meestest Ulvar Pavlov 19.54-ga ja naistest Kelly Nevolihhin 22.24-ga.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Reinpaul maastikujooksu 10 km tulemused

1. Kallaste Jaanus 38.05,7
2. Selder Taavi 39.51,7
3. Veilberg Meelis 40.18,9
4. Veilberg Ago 40.39,1
5. Undrest Jaanus 42.00,5
6. Bauman Jaanus 42.59,5
7. Lokk Sulev 44.43,7
8. Einsalu Ants 45.25,5
9. (N 1.) Kivioja Kaidi 46.11,9
10. Rouhijainen Madis 46.21,0
11. Raap Ilmar 46.31,5
12. Kriisa Helar 49.17,7
13. Nõmmiste Sulev 49.35,0
14. Traks Hanno 49.51,8
15. Käer Andres 10 km 51.09,7
16. Rohtsalu Jaak 51.10,2
17. Põldma Aivar 51.41,8
18. Valk Jaanus 53.03,0
19. Kond Kuido 53.56,4
20. Fimberg Teet 55.34,5
21. Murru Raul 57.18,1
22. Meier Raivo 58.12,5
23. Ojasaar Tauno 58.22,0
24. Nõmmiste Kalev 58.22,3
24. Põldmaa Koit 58.22,3
26. Tiisler Kaur 1:00.39,8
27. (N 2.) Uustalu Ave 1:00.52,3
28. (N 3.) Adamson Maris 1:4.43,9
29. Liblikmann Mait 1:04.44
30. Türbsal Aimar 1:04.44
31. Vehlmann Jaan 1:05.32
32. Mikson Mart 1:15.28

5 km tulemused

1. Pavlov Ulvar 19.54,6
2. Põlluste Risto 20.00,6
3. Kilki Taavi 20.22,1
4. Tammaru Andre 22.23,2
5. Riks Rando 22.23,4
6. (N 1.) Nevolihhin Kelly 22.24,3
7. Nagel Karl-Gustav 22.29,3
8. (N 2.) Ervin Egle-Heleene 22.57,8
9. Nagel Georg-Harald 23.20,2
10. Ojasalu Rauno 24.17,9
11. Metsaru Argo 26.53,7
12. Kuusemets Rauno 26.57,0
13. (N 3.) Kaarjärv Maris 27.32,8
14. (N 4.) Matvejeva Jana 27.49,2
15. Matvejev Ahto 27.49,5
16. Ristimägi Peep 27.52,2
17. Lett Kalle 28.14,9
18. Selge Aare 28.15,9
19. (N 5.) Kruusmann Geidi 28.18,5
20. (N 6.) Kilki Anu 28.21,0
21. Ilves Peeter 28.37,7
21. Kull Tõnis 28.37,7
23. Hamidzanov Danil 28.48,9
24. Liblikmann Frank 29.05,8
25. (N 7.) Kivioja Lea 29.07,2
26. Kapp Riho 29.30,2
27. Nõmmiste Siim 29.58,3
28. (N 8.) Kriisa Tiina 30.03,7
29. (N 9.) Maamägi Rita 30.05,2
30. Soosalu Arvo 30.06,8
31. Kane Rein 30.53,0
32. Remiküll Rasmus 31.06,4
33. Remiküll Ragnar 31.08,6
34. Traus Rein 32.10,9
35. (N 10.) Käer Anni 32.12,8
36. (N 11.) Limberg Anu 32.17,9
37. (N 12.) Liblikmann Signe 33.08,9
38. (N 13.) Kaasik Kristina 34.50,6
39. (N 14.) Nõmmiste Maris 35.23,2
40. (N 15.) Mõldre Maris 36.17,6
41. Õunlo Lembit 39.00,1
42. (N 16.) Mõldre Merette 42.11,6 
43. (N 17.) Samolberg Janet 42.44,9

Toomas Tarm: Eesti maratoonarite areng ei ole juhus ega ime

$
0
0

Aastatel 2000-2010 asus maratonijooks mõõnaseisus, elades veel Pavel Loskutovi ja Jane Salumäe saavutuste najal. Kõik 90-ndatel aastatel Eesti paremikku kuuluvad ja korralikku taset näidanud tipptasemel maratoonarid lõpetasid Samas ei treeninud noorematest keegi maratonijooksjale vajalike eesmärkide ja koormustega. Meil olid lühemate distantside jooksjad ja rahvajooksudel osalejad, kes vahel proovisid ka maratoni. Nii muutus meeste puhul aeg alla 2:30 ja naistel alla 3 tunni haruldaseks saavutuseks, milleni mitmel aastal ei küündinudki keegi. Samal perioodil taandarenes kogu Euroopa kõvade jooksumaade nagu Itaalia, Hispaania, Saksamaa, Suurbritannia maratonitase, samal ajal kui maailma tipp (keenlased ja etiooplased) tegid korraliku hüppe nii tulemustes kui massilisuses.

Eesti vajas muutusteks uut jooksjate põlvkonda. 2010. aastal paistis, et midagi on tekkimas. Selle eelduse ja lootusega lõime ka Maratonitiimi. Kahe aastaga ongi toimunud tasemes ja tulemustes oluline muutus ning praeguseks oleme sealmaal, et 4-5 jooksjat lähenevad Euroopa tasemele ning saamas kõlblikuks jooksma tiitlivõistlustel. Tegemist on tippspordi esimene astmega ja loodetavalt jõuab siit keegi edasi päris tippu. Sellise arengu puhul ei ole tegemist juhuse ega imega, vaid seaduspärasuse ning eelduste realiseerimisega. Meie praegune tase (mehed 2:20, naised 2:40) ei nõua imeasju ega suurt teadust, vaid elementaarsete asjade ärategemist ning suurte vigade vältimist. Mida tase edasi, seda tähtsamaks muutuvad pisiasjad.

Peamised põhjused viimase kahe aasta arengus:

1) Sobiva materjali olemasolu 
Õed Luiged ja Viljar Vallimäe on alles väga vähe tegelenud tõsise maratonitreeninguga, kuid omavad moraalseid ja füüsilisi eeldusi jõuda kõrgele ning ei karda tööd teha. Evelin Talts ja Ilja Nikolajev on lõpuks leidnud endale sobiva treeningrütmi ja distantsi, realiseerides aastatega kogutut. Lisaks neile on veel mõned jooksjad, kes kõva töö korral võivad järgmisel aastal eelnimetatutele läheneda.

2) Motivatsioon
Ühelt poolt sportlik: Euroopa üldine taseme langus näitab, et on võimalus ilma imet tegemata kõrgele jõuda ja näiteks EMil korralik tulemus teha. Teisalt materiaalne: Eesti Kergejõustikuliidu toetussüsteem on üles ehitatud tulemuslikkusele ning tiitlivõistluste normidele. Maratonis on aktsepteeritava tulemustasemeni jõudmine mõnevõrra kergem kui teistel jooksualadel.

3) Võistlemisvõimalused 
Suured linnamaratonid kõikides suuremates linnades, lisaks korralik kodune maraton SEB Tallinna Maratoni näol.

4) Meedia
Jooksmine ja jooksjad on saanud meedias viimasel ajal rohkem tähelepanu, meie liidrite paranevad tulemused innustavad järgnevaid. Oma osa on siin kindlasti Jooksuportaalil.

Meie kõikide paremate tulemused peaksid paranema ka järgneval kahel aastal, samuti peaks alt peale tulema uusi tegijaid. Alles siis saame hakata rõõmustama ning rääkima heast tasemest. Praegu on selleks eelduse olemas ja proovime oma jooksjaid igati toetada ning motiveerida.

TOOMAS TARM,
EKJL kestvusalade alarühma ja Maratonitiimi juht
Foto: Mallor Malmre

Timo Kilp aitas Nova Southeasteni ülikooli meeskonnal võita

$
0
0
Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Nova Southeastern ülikoolis õppiv Timo Kilp teeb mehetegusid, tulles kooli võistkonnaga murdmaajooksus USA ülikoolide teise divisjoni Lõuna regiooni meistrivõistlustel esimeseks.

Kilp läbis 10 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 32.53,12, millega sai individuaalarvestuses 13. koha, olles oma võistkonnas paremuselt teine. "Treener tahtis, et meie tiimi 5 paremat jookseksid koos kuni 4,5 miili tähiseni.Kui tunne hea, võis lasta kiiremini. Kuna mind ennast vaevasid kõhukrambid, jooksin koos kahe tiimikaaslasega lõpuni," rääkis Kilp Jooksuportaalile.

Teise divisjoni kuuluvad väiksemad koolid kui esimesse divisjoni ning tase on ka nõrgem. Näiteks San Francisco ülikooli krossijooksu naiskonda kuuluv Laura Suur võistleb esimeses divisjonis. “Sel aastal tuli meile uus abitreener, kes on muutnud programmi ülesehitust märgatavalt. Tulemused on olnud väga head,”  ütles Kilp. Nova Southeastern ülikooli meeste võistkond võitis esimest korda kooli murdmaajooksu ajaloos nii konverentsi tiitli kui ka USA ülikoolide Lõuna regiooni meistrivõistlused. “Lõuna regiooni võiduga kindlustasime ka pääsu teise divisjoni üleriigilistele võistlustele, mis toimuvad ülejärgmisel nädalavahetusel 17. novembril,” lausus Kilp.

JOOKSUPORTAAL
Fotol: Timo Kilp paremal koos võidukarikaga.

Kolm pikamaajooksjat aasta kergejõustiklaste nominentide seas

$
0
0

Eesti Kergejõustikuliit seadis 2012. aasta parimate kergejõustiklaste väljaselgitamiseks üles nominendid, kelle hulgas on ka kolm pikamaajooksjat. 

Parima naiskergejõustiklase tiitlile kandideerib Stamina Arcotransport Jooksutiimi kuuluv Evelin Talts. Tema tänavused saavutused on Rotterdami maratonil 17. koht isikliku rekordiga 2:39.18, Londoni olümpamängude 103. koht. Lisaks tuli Talts Eesti meistriks maratonis, murdmaajooksus ja 10 000 meetri distantsil. 

Kuni 23-aastaste arvestuses on nominendina üles seatud Tartu spordiseltsi Kalev jooksja Kaur Kivistik, kes püstitas Helsingi EMil 3000 meetri takistusjooksus isikliku rekordi 8.36,10, millega asub Euroopa edetabelis 11. kohal. Kuni 23-aastaste naisjooksjate arvestuses kandideerib aasta kergejõustiklaseks Tartu ülikooli akadeemilise spordiklubi esindaja ja praegu USA-s San Francisco ülikooli naiskonna juures harjutav Laura Suur, kelle saavutuste hulka kuuluvad 5000 m Eesti noorsoo rekord 16.23,89 ja 3000 m isiklik tippmark 9.14,43.

Aasta parimad valitakse kergejõustikufännide, spordiajakirjanike, kergejõustikutreenerite, EKJL liikmesklubide ja EKJL juhatuse poolt hääletamise teel. Parimate valimisel on häälte osakaalu jaotus järgmine: EKJLi liikmesklubid 50%; spordiajakirjanikud 20%; treenerid 15%; EKJLi juhatus 15%. Kergejõustikufännide hääletus toimub kergejõustiku Facebooki lehel 12.-16. novembrini ning Facebooki lemmikute auhinnad antakse välja eraldi arvestuses.

Aasta parima treeneri valimist tänavu ei toimu. Aasta parimate treenerite nimetuse pälvivad parimateks valitud sportlaste treenerid. Aasta parimate kergejõustiklaste nimed avaldatakse EKJL pidulikul aasta lõpetamise üritusel 30. novembril ning neid tunnustatakse meenetega.

JOOKSUPORTAAL

Eesti jooksjad võistlevad krossijooku EMil

$
0
0

9. detsembril toimuvad Ungari pealinnas Budapestis Euroopa meistrivõistlused murdmaajooksus, kus osalevad ka Eesti sportlased. Meie jooksjatest võistleb ainsana meeste põhiklassis 9880 m distantsil Tiidrek Nurme. Naiste 8050 m distantsil asendab vigastusest paranevat Jekaterina Patjukki Sportkeskus.ee ridadesse kuuluv Annika Rihma. Oma teise lemmikala orienteerumisega tegelenuna on tal head omadused krossijooksuks. U23 (kuni 23-aastased) klassis võistlevad 8050 m distantsil meestest Kaur Kivistik ja Allar Lamp ning naistest 6025 m pikkusel võistlusmaal USA-s San Francicso naiskonna juures treeniv Laura Suur. Juunioridest asub 6025 m pikkuse distantsi stardijoonele treener Endel Pärna juhendamisel harjutav saarlane Andi Noot ja Heleene Tambet. Viimasel tuleb läbida 4000 m pikkune võistlusmaa.

Võistlustrass kulgeb 1470 m pikkusel ja 550 m pikkusel ringil. Igas võistlusklassis läbitakse erinev arv ringe.

JOOKSUPORTAAL
Fotol krossijooksu EMi rada

Istanbuli maratoni võit läks Keeniasse, parim eestlane Janno Kaljuvee

$
0
0
Täna Türgis toimunud 34. Istanbuli maratoni, mida tuntakse ka Euraasia maratoni nime all, võitis meestest keenialane Stephan Chebogut (fotol) ajaga 2:11.05. Ka kaks järgmist kohta läksid Keeniasse. Teisele kohale tuli Kiprotich Yegon 2:15.34-ga, kolmas oli Evans Kiplagat 2:16.43-ga. Parima eestlasena sai Janno Kaljuvee 85. koha ajaga 3:08.20.

429. kohal ajaga 3:39.41 lõpetanud Meelis Atonen ei pidanud Istanbuli maratoni sugugi kergeks. Termomeeter näitas 17 kraadi sooja, aga jooksmist raskendas tuul. "Õnneks vahelduvad mitmed pikad tõusud langustega, aga kindlasti peab ettevaatlik olema. Lõpus kuskil 28. kilomeetrist alates lõõtsus päris tugevalt vastu, kahjuks ei saanud ma tuules ka passida. Vahepeal oli jälle lausa palav," võttis Atonen maratoni kokku. Raskeks läks tal viimasel pooleteisel kilomeetril kui säär krampi hakkas kiskuma. "See juhtus ka päris jõhkra tõusu peal. Tundub, et selline rütm käis enamusel üle jõu, sest veel 15 km peal asusin  789. kohal," märkis Atonen. Nüüd on mehel tänavu läbitud 18 maratoni ja kokku elu jooksul 89.

Fotol: Istanbuli maratonil jooksnud eestlased. Autor Risto Rossar.

Ülejäänud Eesti meeste kohad, kes mahtusid esimese 1000 sisse:

155. Mairold Ninsalu 3:19.18
420. Raul Andresson 3:39.13
577. Leho Rennit 3:48.15
609. Rait Mererand 3:49.38
615. Jüri Sakkeus 3:50.09
647. Erko Reigo 3:51.59
949. Veiko Valkiainen 4:06.27

Naistest kuulus kaksikvõit Etioopia maratoonaritele. Esikoha võttis Koren Jelela Yal ajaga 2:28.05. Teisa koha sai Amane Gobena 2:28.35-ga. Türklaste au kaitses kolmandana finišisse jõudnud Sultan Haydar 2:29.41-ga. Eesti naistest osutus parimaks Kristi Siibak, kes sai 54. koha ajaga 3:51.59. Kokku startis maratonil ligi 13 000 jooksjat 88 riigist.

Teiste eestlannade kohad:

95. Jaanika Kõiv 4:03.26
173. Kadri Rossar 4:22.43
199. Katrin Laikre 4:26.34
205. Triin Andresson 4:28.26
283. Ülle Maiste 4:51.51
329. Leili Teeväli 5:12.08.

Istanbuli maratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL
Korraldajate foto

Valga Mardijooksul said kaksikvõidu Endel Pärna õpilased

$
0
0

10. novembril toimunud Valga Mardijooksul said kaksikvõidu Tartu Spordiseltsi Kalev treeneri Endel Pärna juhendamisel harjutavad Kaur Kivitsik ja juunior Andi Noot. Kivistik läbis 16 km pikkuse põhidistantsi ajaga 53.14. Tema jaoks oli tegemist  viimase treeningvõistlusega enne detsembri algul aset leidvat krossijooksu Euroopa meistrivõistlusi. 

"Olen seal võistlusel juba mitmendat korda osalenud. Kuna rada ja distants on koguaeg samad, on väga hea võrrelda eelmiste aastate tulemuste ja treeningseisundiga. Tänavu osutus ilm võistluspäeval päikeseliseks ja tuulituks, mis lõi hea tunde jooksmiseks," rääkis Kivistik Jooksuportaalile. Ta pidas mitmete tõusudega Valga Mardijooksu rada piisavalt raskeks, mis annab lisakvaliteedi treeningule. "Nii mina kui Andi jooksime kumbki oma treeningtempoga ega hakanud üksteist jälgima ning konkurentsi pakkuma. Igalühel oli oma eesmärk," sõnas Kivistik. Teisena lõpetanud Noot kaotas talle 1.48. Kolmanda koha sai Taavi Kruut 56.42-ga.

16 km tulemused

1. Kaur Kivistik Tartu Kalev 53.14                                        
2. Andi Noot Tartu Kalev 55.02                          
3. Taavi Kruut Toila Vald 56.42                          
4. Aleksei Sokolov Venemaa 59.23              
5.  Hans Peeter Tulmin KJK Lõunalõvi 59.27                          
6. Sander Virgla Viljandi Sakala 1:00.56
7. Veiko Sulev Harjumaa 1:01.55           
8. Kaspar Songisepp Elva SK 1:02.12     
9. Marek Luts  Maret-Sport 1:02.58           
10. Peteris Cabulis Läti 1:05.01
11. (N 1.) Natalia Sokolova Venemaa 1:06.32
12. Pavel Loskutov Martet-Sport 1:06.33
13. Sven Maschorov VAK Staier 1:06.56
14. Ainars Mažurs Läti 1:08.24
15. Harri Altroff Tartu 1:09.40
16. Margus Luhtoja Pärnu MK 1:09.50
17. (N 2.) Karmen Alnek SAK Tartu 1:11.10
18. Rinaldo Teder Valga RK 1:11.38
19. Toomas Gross Tartu 1:12.17
20. (N 3.) Ailen Raudsepp Karula 1:13.47
21. Margus Lepik Valga Trismile 1:15.22
22. Raul Libenau Valga 1:15.27
23. Elvis Joakit Tartu 1:19.05
24. Aimar Pärnalaas Valga 1:25.33
25. David Arutyunyan Tartu 1:27.53
26. (N 4.) Airi Alnek Elva 1:28.15
27. (N 5.) Marii-Heleen Asula Tartu MK 1:31.05

4 km tulemused   

1. Martin Volt Valgamaa SL 14.12
2. Heiki Mäesalu Elva 14.43
3. (N 1.) Zita Sproge Valka 17.00
4. Aivars Krastinš Valka 17.05
5. Nikolai Denisenko Maret-Sport 17.34
6. Ranno Pärnalaas Valga 17.39
7. Agris Knope Valka 17.56
8. (N 2.) Anastasia Žužlova Maret-Sport 18.58
9. (N 3.) Aija Lace Valka 19.28
10. (N 4.) Anta Mincane Valka 22.31
11. Kalle Alla Valga 22.51
12. Ülo Luuka Tartu JT 23.54
13. Leonhard Vent VSVS  26.11

JOOKSUPORTAAL
Korraldajate foto stardist

Eesti jooksuparemik koguneb Viljandisse hooaega lõpetama

$
0
0
Eesti kesk- ja pikamaajooksjate paremik sõidab homme sügisesele kolmepäevasele treeningkogunemisele Viljandisse. Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma organiseeritud ettevõtmine leiab aset Viljandi staadioni kõrval asuvas hostelis Just Rest

Eesmärgiks on teha kokkuvõtteid lõppenud hooajast, ära märkida paremad tegijad ja seada sihte järgmiseks hooajaks. Lisaks on kavas teoorialoengud ning praktilised treeningud. Laupäeval toimuvad ühised mäkkejooksu treeningud ja pühapäeval tehakse koos pikk kross. Kokku peaks Viljandisse kogunema ligi 50 Eesti paremiku jooksjat, kelle seas on nii põhiklassi, noorsoo, juunioride kui ka A-klassi kuuluvad sportlased. Peale jooksjate on laagrisse oodata ka nende treenereid. Viljandis saab näha pea kõiki oma ala tippe, välja arvatud need, kes viibivad juba ettevalmistuslaagrites nagu näiteks Tiidrek Nurme. Ta alustas ettevalmistust viienädalases laagris Kesk-Keenias. Kuna kestvusalade hulka kuulub ka käimine, osaleb treeningkogunemisel Viljandis Eesti käijate paremik.

Treeningkogunemise programm

JOOKSUPORTAAL

Maratoonar Kaupo Sasmin peab minema jalalõikusele

$
0
0
Pärast väikest puhkuse- ja üleminekuperioodi on Eesti maratonitiimi liikmed alustanud ettevalmistust baastreeningutega uueks hooajaks, välja arvatud Kaupo Sasmin, keda ootab lähipäevadel ees jalale tehtav operatsioon.

Kaupo on endiselt kimpus jalavigastusega. Lootus pääseda ilma kirurgilise sekkumiseta ei täitunud. Pärast lõikust kulub paar kuud taastumisele ning tõsisemate treeningutega saab ta alustada ilmselt jaanuari lõpust-veebruarist. Vigastuse tõttu on praegu ebaselge ka kevadise laagri- ja maratoniplaanid.

Viljar Vallimäe alustas pärast põlveravist tingitud jooksupausi treeningutega sellel nädalal ning paari nädala pärast peaks saama harjutada juba täiskoormustel. Kui ilm püsib suurema lumeta, siis aasta lõpuni treenib Viljar Eestis ja aasta algul läheb Portugali. Tema Spetsiaalettevalmistus maratoniks toimub taas Itaalias  sarnasest eelmisele aastale. Võibolla teeb Viljar kahe laagri vahel veel ühe lühema laagri.

Ilja Nikolajev on valinud senise positiivse kogemuse põhjal laagripaikadeks Portugali ja Kislovodski. Nii Viljar kui Ilja jooksevad maratoni ja püüavad MM normi 2:17 täita aprilli keskel. Viljar jookseb enne ka kindlasti ühe tugeva poolmaratoni.

Kaur Kivistik valmistub 9. detsembril Ungaris Budapestis toimuvateks krossijooksu Euroopa meistrivõistlusteks, kus tal on noorsooklassis head šansid kõrgele kohale. Kohe pärast EMi suundub ta treenima Keeniasse. Kevadine laager on planeeritud samuti Itaaliasse. Praeguste plaanide kohaselt jookseb ka märtsi keskel Roomas oma elu esimese maratoni, et seejärel aprillis keskenduda erialalisele treeningule oma põhidistantsil takistusjooksus.

Leila ja Liina Luik siirduvad juba novembris kaheks kuuks treenima Keeniasse. Tõenäoliselt järgneb peale väikest kodusoleku perioodi seejärel veel üks treeninglaager Euroopas. Kui Leila, kellel on MM-norm täidetud, saab rahulikult suunata kogu ettevalmistuse tiitlivõistluseks, siis Liina eesmärk on aprillis samuti MMi pääse lunastada.

Evelin Talts jääb talveperioodiks Euroopasse. Esimese treeninglaagri teeb ta Portugalis ja teise Itaalias. Ka Evelin MMile pääsu pärast muretsema ei pea, kuid kindlasti soovib joosta kevadel ühe korraliku poolmaratoni  ning maratoni.

MARATONITIIM
Foto: Mallor Malmre

Torino maratoni kolmikvõit Keeniasse, parim eestlane Lauri Luik

$
0
0
Täna toimunud Torino maratoni võitis keenialane Patrick Merer ajaga 2:10.34. Järgnesid tema kaasmaalased Daniel Rono 2:11.40-ga ja Kirwa Jackson 2:13.29-ga. Naistest võitis maratoni keenialanna Sharon Cherop rajarekordiga 2:23.57. Teiseks tuli Keenia päritolu Hollandi esindaja Hilda Kibet 2:25.46-ga ja kolmandaks platseerus itallanna Valeria Straneo 2:27.04-ga.

Parima eestlasena sai Lauri Luik (Läänemaa KJK) 89. koha ajaga 2:49.41. Mehe isiklik rekord jäi vaid 21 sekundi kaugusele. Eelmisel aastal jooksis Luik Riia maratoni ajaga 2:49.20. "Läksin jooksma aega 2:45. Püsisin kuni 35 kilomeetrini graafikus, kuid siis kadus jõud. Rada oli väga hea ja kiire, mõned üksikud tõusud. Lõpus kulges trass ligi 10 km kergelt allamäge. See aitas mind," rääkis Luik Jooksuportaalile.

Paremuselt teiseks eestlaseks osutus Pärtel Piirimäe. Aeg 2:52.59 andis talle 125. koha. Aja alla kolme tunni suutis veel Torinos joosta 192. kohal lõpetanud Mart Einasto. Tema lõpuaeg 2:57.04. Naistest sai Tartu I linnamaratoni võitja saarlanna Annika Vaher üldarvestuses 649. koha ning N40 vanuseklassis 5. koha ajaga 3:18.24. Vaheri jaoks oli tegemist tänavu joostud neljanda maratoniga. "Enesetunne ei olnud hea, sest maratonieelsel hommikul läks süda pahaks ja ajas oksele. Ilmselt sõin liiga palju häid itaalia toite. Lõpuajaga võin rahule jääda," ütles Vaher. Kokku lõpetas maratoni 3320 jooksjat.

Torino maratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Rapla talvejooksul võidutsesid Olga Andrejeva ja Martin Tamm

$
0
0

17. novembril sai Raplas teoks järjekordne Rapla talvejooks, arvult 31. Mõlemal distantsil võidutsesid Rapla jooksjad. Lühema, 3 kilomeetri pikkuse maa võitis Olga Andrejeva ajaga 11.02. Talle järgnesid Birgit Pihelgas 11.37-ga ja Laura Kallas 12.01-ga. 

Meeste 5 km pikkusel võistlusmaal osutus kiireimaks Martin Tamm ajaga 16.45. Talle kaotas 13 sekundiga Risto Ütsmüts. Kolmas oli Madis Pajula 17.48-ga. Kuna korraldaja ja peakohtuniku Erik Horni sõnul ajavõtt ebaõnnestus, siis puuduvad protokollis enamik lõpptulemusi, kuid järjestus ja esimeste ajad on siiski fikseeritud.

Tulemused
3 km (naised, poisid ja tüdrukud)

1. Olga Andrejeva, Raplamaa 11.02,19 N 1
2. Birgit Pihelgas, Pänu Petersport 11.37,92 T18 – 1
3. Laura Kallas, Rakvere 12.01,88 T18 - 2
4. Kerti Kesküla, Hertu 12.03,07 N 2
5. Kairi Kesküla, Hertu 12.07.29 N 3
6. Hannagret Luks, Nõmme KJK 12.21,26 T14 - 1
7. Karol Hanga, Kose Spordikool 12.21,54 P14 - 1
8. Relika Mell, Kangru 12.43,60 N35 - 1
9.  Rahel Kallas, Rakvere T18 - 3
10. Dan Safonov, Raudmees P14 - 2
11. Kristel Kesküla, Kaerepere N 4
12. Karl Mell, Kangru P14 - 3
13. Martin Mäerand, Raudmees P14 - 4
14. Kristofer Mell, Kangru P14 - 5
15. Kadri Kindel, Tallinna ÜG T14 - 2
16. Eliise Luks, Tallinn T14 - 3
17. Helen Mändma, Raudmees T14 - 4
18. Eva Maria Kindel, Tallinna ÜG katk.

5 km (mehed)

1. Martin Tamm, Rapla JK 16.45,0 M 1
2. Risto Ütsmüts, Rapla JK 16.58,0 M40 -1
3. Madis Pajula, Raikküla vald 17.48,0 M 2
4. Erki Veeroos, Tallinn M 3
5. Hanno Kindel, Tallinn M40 - 2
6. Jaan Õun, FB Jooksmine M 4
7. Viktor Lääts, Kohila M40 - 3
8. Toomas Moor, Kohila M40 - 4
9. Donatas Narmont, JK Sarma M40 - 5
10. Joosep Loost, Tallinn M 5
11. Knut Hanga, Kose vald M40 - 6
12. Tõnu Mändma, Raudmees M 6
13. Allan Mihkelson, Hagudi P18 - 1
14. Jüri Mets, Raudmees M40 - 7
15. Kristjan Tulp, Tallinn M 7

JOOKSUPORTAAL

Korraldajate foto

Taavi Kruut on seadnud eesmärgiks noorsoo EMi ja universiaadi

$
0
0

Jooksutreener Endel Pärn sai sellest sügisest juurde veel ühe noore õpilase. Septembrist harjutab tema juhendamisel tänavu Audentese kooli lõpetanud Taavi Kruut, kes võtnud eesmärgiks jõuda noorsoo Euroopa meistrivõistlustele ja üliõpilaste universiaadile.

“Esialgu plaanisin liituda Tartu spordiseltsiga Kalev, aga otsustasin lõpuks ikkagi ühineda maaülikooli spordiklubiga, kuna ise õpin ka seal,” rääkis Jooksuportaalile Kruut, kes varem treenis Maile Mangussoni käe all. Noore mehe teed Endel Pärnaga ristusid pärast suviseid Eesti juunioride meistrivõistlusi. “Kuna teadsin, et lähen Tartusse õppima, siis oli ka plaan treenerit vahetada. Küsisin Endli käest, kas ta oleks nõus mind enda gruppi võtma ja kuna ta nõustus siis jäingi tema juurde treenima,” lausus Kruut.

Järgmisel hooajal seab ta eesmärgiks joosta võimalikult head tulemused nii 800 kui 1500 meetri distantsidel. “Sel aastal on noorsoo klassis (U23) palju häid ja tugevaid jooksjaid juba ees nagu Allar Lamp, Kaur Kivistik, Jan Õiglane, Valeri Poddevalin, Vladimir Vaher ja Risto Võsaste. Neile tuleb pakkuda kõva konkurentsi. Juunioride klassist lähevad paljud head jooksjaid üle noorsoo klassi nagu Andi Noot, Dmitri Aristov ja Heinar Vaine. Ka selles klassis on minu arvates tõsiselt hea konkurents,” sõnas Kruut. “Kindlasti oleks minu üheks eesmärgiks Euroopa noorsoo meistrivõistlused, mille normatiivid tunduvad praegu küll püüdmatud, aga mingisugune suurem stiimul peab olema, mille nimel tööd teha. Ei saa ära mainimata jätta ka universiaadi, kus võistlemine annaks kogemusi juurde,” lisas Kruut.

Treener Endel Pärn arvab, et Taavi peaks jooksma siiski pikematel distantsidel kui 800 meetrit, sest   see võistlusmaa nõuab väga head kiirust. “Isiklikult näen, et nii lühikesel distantsil tal väljavaateid pole. Kui detsembris alustame treeningutega sisehallis, eks siis paistab, milline maa talle kõige rohkem sobib,” ütles Pärn, kelle juhendamisel harjutavad mitmed noored talendid, sealhulgas Kaur Kivistik ja Andi Noot. Pärna sõnul kipuvad tänapäeval paljud noored jooksjad trennis üle pingutama, harjutades liiga intensiivselt. 

Nii Kivistik kui Noot jooksevad 9. detsembril Budapestis Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel, neist esimene noorsoo ja teine juunioride klassis. Pärn arvestab noorte meeste sportlikku vormi võitjale kaotuse järgi. “Kui Kaur kaotab võitjale 30 sekundit ja Andi mitte üle 50 sekundi, siis oleks tegemist heade tulemustega,” märkis treener.

JOOKSUPORTAAL
Foto: erakogu

Sergei Lebid jahib krossijooksu EMil kümnendat meistritiitlit

$
0
0
37-aastane ukrainlane Sergei Lebid, kes võitnud oma elu jooksul Euroopa krossijooksu meistrivõistlustel üheksa kuldmedalit, üritab 9. detsembril Budapestis jõuda kümnenda meistritiitlini. Lebid osales esimest korda krossijooksu EMil 1994. aastal. Möödunud aastal Sloveenias Velenjes pidi Lebid 10 km pikkusel trassil pärast 7,5 kilomeetri läbimist katkestama. Varem pole temaga seda juhtunud. "Jooksin 15.-16. kohal ja poodiumikohad läksid minu jaoks liiga kiiresti eest ära," ütles jooksumees toona. Enne võistlust oli tal ka vigastus, millest paranemise järel harjutas lumel. Tänavu oktoobris valmistus Lebid võistluseks Ukrainas Evpatorias, kust suundus edasi Kislovotskisse ja harjutam seal praegugi. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, suudan ma selle ära teha," viitas Lebid võimalikule kümnendale Euroopa krossijooksu meistritiitlile.

JOOKSUPORTAAL
Foto: European Athletics

Esimese Tartu Novembrijooksu võitis Vjatšeslav Košelev

$
0
0

Täna Tartus Kvissentalis Treenitus MTÜ eestvedamisel toimunud esmakordse hilissügisese Novembrijooksu võitis algusest peale võimsat minekut näidanud 44-aastane Vjatšeslav Košelev. Vanameister läbis 5 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 15.39. Talle järgnesid Tartu linnamaratoni võitja Dimitri Aristov 15.54-ga ja kevadel Parkmetsa jooksu võitnud Stamina Arcotransport tiimi esindaja Roman Fosti 16.03-ga. Kerge jalavigastuse tõttu Fosti endast maksimumi seekord anda ei saanud. "Rada oli hea ja kiire, kuid Košelevi vastu ei oleks mul ka hea enesetunde juures võimalust olnud. Vjatšeslav on taas üliheas vormis," ütles Fosti.

Naistest võitis jooksu tallinlanna Ariadna Golubenko ajaga 19.03. Teisena lõpetas Sille Rell (20.27) ja kolmandana tartlane Siiri Pilt (20.58). Kokku startis 5 km distantsile 320 spordisõpra. Novembrijooksu raames toimus ka SEBE Kostüümijooks, kus kõige huvitavamalt kostümeeritud Alar Kattai ja Janika Jakobson said eriauhindade omanikeks. 2013. aastal korraldab Treenitus MTÜ uue Tartu jooksusarja, kus avaetapiks on uut jooksuhooaega alustav Parkmetsa jooks.

Tartu Novembrijooksu tulemused

MTÜ TREENITUS
Foto: Mallor Malmre/Jooksuportaal

Lily Luik parandas Firenze maratonil isiklikku rekordit

$
0
0
Lily Luik parandas 25. novembril Itaalias toimunud Firenze maratonil isiklikku rekordit ligi 10 minutiga. Lõpuaeg 2:55.25 andis talle naiste arvestuses 12. koha ja üldjärjestuses 209. koha. Luige senine tippmark oli 3:05.03. "Alustasin jooksu tagasihoidlikult. Ilm oli väga hea, +10 ja tuulevaikne. Kahjuks hakkas mind jooksu ajal vaevama kõhuhäda, mitõttu pidin 25 kilomeetril tegema peatuse," rääkis Luik Jooksuportaalile. Pärast peatust osutus tal raskeks endine tempo taastada. "Jooksu kõige raskem osa algas pärast 30 kilomeetrit. 90-kraadised pöörded ja munakivikattega tänavad - see väsitas mu jalgu väga. Üldiselt jäin jooksuga rahule. Suutsin hoida ühtlast tempot. Olen õnnelik isikliku rekordi üle. Ilus lõpp hooajale. Nüüd saan positiivselt tulevikule mõelda," võttis Luik maratoni kokku.

Naistest võitis maratoni etiooplanna Shiru Dehriba ajaga 2:30.08. Teise koha sai Hanane Janat Marokost 2:34.21-ga ja kolmanda koha Soome esindaja Johanna Kykyri 2:38.27-ga. Meestest võitis  maratoni etiooplane Endeshaw Shumi ajaga 2:09.59. Ka kaks järgmist kohta kuulusid Etioopia jooksjatele. Järgnesid Berga Birhanu Bekele 2:10.38-ga ja Wakeyo Habtamu Asefa 2:10.55-ga.

Firenze maratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL

IAAF avaldas Moskva MMi normid

$
0
0
Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) tegi teatavaks järgmisel aastal Moskvas toimuvate maailmameistrivõistluste normid. Eesti jooksjatel läheb lühematel distantsidel kui maraton, nende täitmine  raskeks, kuid see ei tähenda, et keegi neist ei võiks tiitlivõistlustele pääseda.

Näiteks meeste B-norm 1500 meetris on 3.37,00, 5000 meetris 13.20,00, 3000 m takistusjooksus 8.32,00 ja 10 000 meetris 28.05,00. Kõige lähemal asub MM normile takistusjooksja Kaur Kivistik, kelle isiklik rekord ja ühtlasi Eesti kõigi aegade neljas tulemus on 8.36,10. IAAFi seatud tingimuse kohaselt saab riigi alaliit saata  soovi korral MMile 10 000 m distantsil ning 3000 m takistusjooksus ühe mees- ja naissportlase, kes ei ole normi täitnud. Nende ülesandmise tähtaeg on 15. juuli 2013. 

Eesti maratonijooksjatest on B-normi 2:43 täitnud Evelin Talts 15. aprillil Rotterdami maratonil (2:39.15) ja Leila Luik 21. oktoobril Amsterdami maratonil (2:40.12). Meestest üritavad B-normi 2:17 kevadel rünnata Ilja Nikolajev ja Viljar Vallimäe. 10 000 m ja maratoni puhul loetakse tulemused MM normi vääriliseks, kui need on sooritatud ajavahemikul 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 2013. aasta 29. juulini. Lühematel distantsidel lähevad arvesse 2012. aasta 1. oktoobrist kuni 2013. aasta 29. juulini joostud ajad. Maailmameistrivõistlused toimuvad Moskvas tuleva aasta 10.-18. augustil.

2013. aasta Moskva MMi normid

JOOKSUPORTAAL

Tartlane jooksis Venemaal Gatšina poolmaratonil

$
0
0

Jooksuportaal toob lugejateni Tartus elava David Arutyunyani muljed sellest, kuidas ta käis 25. novembril Venemaal Peterburi lähedal 3. Gatšina poolmaratonil.

Paljud Eesti jooksuvõistluste osalejatest on endalt küsinud, kuidas asjad toimuvad teistes riikides? Mõned eestimaalased on mitu korda käinud võistlemas Lätis, Soomes, keegi on unistanud Berliinist. Leidub isegi neid, kes jooksnud Suurbritannias, Türgis, USA-s ja Keenias. Vaid mõned üksikud on julgenud joosta Venemaal ja Ukrainas. Augustis Narvas võisteldes, tekkis mul küsimus, mis toimub teisel pool Narva jõe kallast? Otsustasin minna üle Narva silla, et uurida Jaanilinna elu. Samal päeval naastes õhtul kodulinna Tartusse sain selgeks, et pean kasvõi korra osalema Venemaa jooksuüritusel.

Külalislahke klubi

Novembris sattusin Loode-Venemaa jooksuklubi Sylvia. See juhtus spontaanselt, kui kogemata eksisin e-posti aadressiga, seega läks mu e-kiri mitte Peterburi, vaid hoopis Gatšinasse (Peterburi külje all asuv linn). Mu kirjale vastati kohe. Vastajaks osutus ülalnimetatud klubi liige, kes ise sündinud Tallinnas. Pärast vestlust ma sain aru, et pean korra ise nägema, kuidas sealsed võistlused toimuvad. Panin ennast 3. Gatšina poolmaratonile interneti teel kirja, kusjuures osavõtutasu ette ei küsitud. Stardimaks 200 rubla ehk 5 eurot kuulus tasumisele kohapeal ning sisaldas numbrit, teenindust rajal, riietumis- ja pesemisvõimalust, kohta finišiprotokollis, ning medalit igale lõpetajale, kes mahtus poolmaratoni ajalimiiti 2:30.

Sylvia jooksuklubil kodulehekülg asub aadressil www.sylvia.gatchina.ru Klubi tutvustav rubriik on praegu küll vene ja inglise keeles, kuid korraldajad soovivad lisada sinna ka eestikeelse variandi, lootes, et Eesti jooksjad hakkavad neid rohkem külastama. Kohe pärast seda, kui olin end poolmaratonile kirja pannud, esitasin kommentaarides (klubi Sylvia kodulehel saab iga rubriigi kõrvale lisada kommentaare) küsimuse, kas keegi sõidab 25. novembril Jaanilinnast või Kingissepast Gatšinasse? Üllatavalt võeti minuga kohe järgmisel päeval ühendust. Korraldajad pakkusid enda poolt nii infot kui ka reaalset abi, alustades nõustamisest bussigraafikutega ning lõpetades Jaanilinnast eriauto pakkumisega. Lisaks tuli mu mobiiltelefonile SMS-se soovituste ja abipakkumistega.

Vahejuhtum Jaanilinna vaksalis

24. novembri õhtul suundusin Tartust bussiga Narva, kuhu jõudsin kella 22.30 paiku. Minu õnnetuseks oli Narva raudteejaam kinni. Mul ei jäänud muud üle, kui oma seljakotiga suunduda piiripunkti poole. Piiripunkt „Narva-1“ jalakäijate terminal on praktiliselt tühi, seega ei pea seisma järjekorras. Passikontroll läbitud, suundusin väljapääsu poole. Edaspidi järgneb sild, mis ühendab kahte linna ehk kahte riiki. Ühelt poolt vaatab Narva, teiselt poolt aga Jaanilinna kindlus ehk üks-teisele otsa. Kõndides edasi jõudsin piiripostini. Piiripunkti „Ivangorod-1“ ees seisis üks jalakäiast turist, kes muudkui klõpsas kaamerat ning tegi piiripunktist pilte. Lükkan käega ukse lahti. Piiripunkt oli praktiliselt tühi. Suundusin oma seljakotiga passikontrolli poole. Sirutan naispiirivalvurile oma passi ning küsin, kus asub Jaanilinna raudteejaam. Piirivalvur vastas, et parem võtke takso, kuna raudteejaam ligi 2 kilomeetri kaugusel. 

Läksin jalgsi raudteejaama, kus polnud kedagi, samuti ei põlenud valgus ootesaalis. Kui ma hakkasin ennast magama sättima, tuli raudteejaama töötaja, kes palus mul lahkuda. Tema väitel pidi vaksal öösel kinni olema, aga tal pole välisukse võtmeid. Ma rangelt keeldusin lahkumast! Algul ähvardas ta kutsuda mulle piirivalvureid, kuid ma sellest ei teinud suurt välja. Viimased tulidki kohale, kuid välja ajada nad mind siiski ei suutnud. Lõpp-kokkuvõttes kitsenes minu ja tädi vahel aset leidnud argument järgmiseks: „Kas te noormees lahkute või ma kutsun politsei“. Mõtlesin, et parem oleks lahkuda, kuna iial ei tea, kelle pool võib olla seadus.

Edasi suundusin Lukoli tankla poole. Sealsed töötajad ei saanudki aru, miks ei tohi öösel ööbida raudteejaamas. Magades sealses kohvikus paar tundi, läksin tagasi kesklinna ning istusin bussi peale. Bussipilet Jaanilinn-Peterburi ehk 150 km maksis 270 rubla ehk 6,75 eurot. Peterburis tuli „Sylvia“ jooksuklubi liige autoga mulle vastu. Seejärel sõitsime Gatšina linna. Sealses koolimaja spordisaalis jagati stardimaterjale. Fotograaf käis ringi ja muudkui tegi pilte. Korraldajad naersid kaua selle üle, kuidas ma Jaanilinna tanklas magasin. Veel rohkem pani neid imestama, kuidas ma suutsin reedel joosta 13 km, laupäeval joosta Tartu Novembrijooksul 5 km ja kohe järgmisel päeval tanklas ööbimist poolmaratoni. „On alles vapper sporditurist“ – nentis poolmaratoni peakohtunik Juri Vinogradov ning lisas, et Gatšinas on olemas ühiselamutaoline hotell, kus saab võistluseelsel ööl ööbida vaid 350 rubla ehk 8,75 euro eest. „Järgmine kord tooge siia kaasa Eestist oma jooksusõbrad, ja ööbige rahulikult hotellis,“ lisas üks teine korraldaja.

Poolmaratonil 199. koht

Kui asjad käes ja pildid tehtud, suundusin starti, mis asus koolihoonest ca 200 meetri kaugusel. Tänavatel seisid politseiautod, seega liiklus sõidukitele (v.a. võistlust teenindavale transpordile) oli täielikult suletud. Stardipauk kõlas keskpäeval. Kõigepealt tuli joosta 1,097 km pikkune ring ja siis neli 5 km ringi. Rajal jooksid tempomeistrid, kes kandsid seljal eeldatava tulemusajaga silti. Iga 5 km järel asus rajal punkt, kus pakuti kuuma teed, rosinaid, soola kurke ja banaane ehk tegid ühe 5 km ringi ära, siis said süüa ja juua. Aeg 1:55.40 andis mulle üldjärjestuses 199. koha. Kokku mahtus 2:30 ajalimiiti 230 sportlast, ülejäänud kas katkestasid või ei suutnud lõpuni joosta. Poolmaratoni võitis Sergei Lukin ajaga 1:11.16. Talle järgnesid Vladimir Sozonov 1:11.29-ga ja Aleksander Starodubov 1:11.48-ga. Esikolmik fotol.
Gatšina poolmaratonil osalesid jooksjad paljudest Venemaa linnadest, kuid lõpetajate nimekirjast võis leida ühe sportlase Valgevenest ja ühe Eestist. Peakohtunik Juri Vinogradov on ise mitu korda käinud Eestis võistlemas. Jõudes järgmisel päeval tagasi Tartusse, avastasin enda kohta spordiklubi Sylvia kodulehel artikli „David Tartust“.Kui nüüd tulla tagasi küsimuse juurde, kas osaleda üritustel või mitte – eks see on igaühe enda valida. Igatahes olen ise väga rahul, et ära käisin.

Spordiretke lõpetuseks lisan mõned viited ja kontaktid. Kogu info jooksuklubist Sylvia asub aadressil: http://sylvia.gatchina.ru/about-club
Kontaktisik Juri Vinogradovi e-post: yurvin@list.ru ja mob. +7903-099-2589. Teine kontaktisik Vladimir Radajev mob. +7960-286-5221.

DAVID ARUTYUNYAN Tartust

Jane Salumäe esitles oma elulooraamatut

$
0
0
Eesti läbi aegade parim naismaratoonar Jane Salumäe esitles täna  Tallinnas Viru keskuse raamatupoes Rahva Raamat oma elulooraamatut pealkirjaga "Agulist maailmaareenile". Raamatu kaasautoriks on Tiina Väljaste. Soovijad said 44-aastaselt Salumäelt küsida ka autogrammi.

Jane Salumäe lugu räägib naisest, kes veetis lapsepõlve Tallinna agulis, kaotas varakult vanemad, kuid suutis kitsaste olude kiuste jõuda maailma parimate pikamaajooksjate hulka. Tema võistlustee käis ameerika raudteena üles-alla, hiilgavad võidud suurmaratonidel vaheldusid nappide kaotuste või katkestamistega tiitlivõistlustel. Sama tormiline on olnud tema eraelu. "Maraton nõuab kõige suuremat inimlikku vastupidavust," tunnistab sportlane, kellele kuuluvad siiani mitmed Eesti rekordid. "42 kilomeetrit, kaks ja pool tundi puhast eneseületust. Et seda aastate pikku teha, peab jooksmine ikka väga palju meeldima. Mina armastan joosta! Lähen rajale, lülitan end muust maailmast välja – jääb ainult liikumine ja võrreldamatu vabadusetunne…"

Jane Salumäe nimele kuuluv Eesti rekord on 2:27.04, mille ta jooksis 1997. aasta 11. mail Torinos. Seni ei ole mitte keegi sinna lähedalegi suutnud joosta. Salumäe elab juba 12 aastat Hispaanias, kuid jooksmist ei ole ta unustanud. Oma tervise ja hea vormi hoidmise nimel käib ta siiani iga päev jooksmas.

JOOKSUPORTAAL

Roman Fosti keskendub pikkadele distantsidele

$
0
0
Stamina Arcotransport jooksutiimi liige ja seni rohkem keskmaajooksjana tuntud Roman Fosti otsustas keskenduda pikematele distantsidele ning võtab uuel hooajal plaani läbida elu esimene maraton.

"Maratoni peale otsustasin üle minna sel sügisel, kuna pikalt vindunud põlveprobleem ei lase täisväärtuslikke staadionitreeninguid teha. Ilma jooksmiseta ei kujuta oma elu ette, siis ainuke võimalus on võtta tempot maha ja joosta pikemalt," ütles Fosti Jooksuportaalile. Fosti nimetas eilses ajakirjanduses toodud pealkirju "Salumäe aitab uut Eesti maratoonarit" kollaseks ega tahtnud sel teemal midagi rääkida. "Mul pole vähimatki aimu, kuidas mu lihas vastu peab. Mõnes mõttes tunnen hirmu, aga ka ärevust esimese maratoni ootuses. Usun, et saan hästi hakkama, kui ma terve püsin," lisas Fosti.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre

Novembri tegija on vanameister Vjatšeslav Košelev

$
0
0
Hääletamise tulemusena osutus Jooksuportaali novembri tegijaks 44-aastane Vjatšeslav Košelev, kes suutis vaatamata eale võita 24. novembril esimene Tartu Novembrijooks. Vanameister läbis 5 kilomeetri pikkuse distantsi ajaga 15.39. Košelev kogus hääletamisel 46 protsenti häältest. Järgnesid Firenze maratonil isikliku rekordi 2:55.25 jooksnud Lily Luik 36 protsendi häältega. Maratonide koguja Meelis Atonen kogus 14 protsenti häältest. 

Kuna detsembris on vähe võistlusi,  selguvad selle kuu tegija kandidaadid 9. detsembril toimuvate Euroopa krossijooksu tulemuste ja 16. detsembri heategevusmaratoni põhjal.

JOOKSUPORTAAL
Foto: Mallor Malmre 
Viewing all 733 articles
Browse latest View live