Poolmaratoni MMil Kopenhaagenis võistleb neli Eesti jooksjat

29. märtsil toimuvad Kopenhaagenis 21. poolmaratoni maailmameistrivõistlused, kus üle mitme aasta on taas stardis Eesti jooksjad. Võistlustulle lähevad Leila ja Liina Luik, Roman Fosti ning Ilja Nikolajev. 

Seoses sellega avaldab Jooksuportaal Eesti Maratonitiimi ja Eesti Kergejõustikuliidu kestvusjooksu alarühma juhi Toomas Tarmi artikli:

Viimastel aastatel on meil maanteejooksu tase vaikselt, aga pidevalt tõusnud ning usun, et meie jooksjad saavad MMil hästi hakkama. Õed Luiged tegid peale pikka Keenia laagrit vormitesti märtsi alguses Rooma-Ostia poolmaratonil ja jooksid sealsel kiirel rajal mõlemad aja alla 1:15. Samas kurtsid Luiged laagriväsimust ja teravuse puudumist. Kuigi MMi rada on ilmselt mõnevõrra aeglasem, siis väljapuhanuna ning paremini aklimatiseerununa võiks neilt oodata kindlasti ca minutilist parandust. Ka Roman Fostilt ja Ilja Nikolajevilt ootan isiklikke rekordeid ja aega 1:05 kanti. Kõik neli jooksjat on olnud terved ja saanud talvel korralikult valmistuda. Hooaja põhirõhk on küll suvisel EM-maratonil, kuid poolmaratoni MM on kevadise vormi tähtsaim test.

Ülevaade poolmaratoni MMi senisele ajaloole ja Eesti jooksjate esinemisele

Poolmaratoni hakati maailmas tõsisemalt jooksma 80-ndate aastate lõpus, enne seda olid ametlikeks distantsideks 20 km ja 30 km. Seega on poolmaratoni ajalugu umbes 25-aasta pikkune ja tegu on noore alaga. Poolmaratoni võib tinglikult pidada ka kõige populaarsemaks ja kõrgeltkoteeritumaks mitteolümpiadistantsiks.

Koos poolmaratoni jõulise pealetungiga alustati ka maailmameistrivõistlustega. Neist esimesed toimusid 1992. aastal Newcastlis. Sealtmaalt toimus MM igal aastal kuni 2010. aastani. Seejärel võttis IAAF vastu otsuse pidada nii krossi MM kui ka poolmaratoni MM üle aasta erinevatel aastatel. See otsus on tekitanud palju küsimusi ning olnud tõsiseid ettepanekuid vana süsteemi taastamiseks - need kaks võistlust on siiski piisavalt erinevad.

Samuti toimub eksperimenteerimine võistluste ajaga, et leida talle kalendris kõige parem ja loogilisem koht. Poolmaratoni MM on seni ühe erandina (2002. aasta mais Brüsselis) toimunud hilissügisel-oktoobris-novembris, kuid nüüd on toodud varakevadele. Ühe erandina on ka distantsi pikkus - 2006. aastal Ungaris oli millegipärast kavas tänapäeval mitte eriti joostav 20 km.

Kindlasti on üheks põhjuseks nendele muudatustele ja otsingutele olnud võistluste populaarsuse ja osalejate arvu mõningane kahanemine võrreldes tippaegadega. Kui kõige osavõturohkemaks osutus 1993. aasta Brüsseli MM 254 jooksjaga, siis näiteks viimati Bulgaarias Kavarnas oli osalejaid 147. Esimesel kahel korral oli kavas ka eraldi meesjuunioride jooks, mis kergitas kindlasti veidi osalejate arvu. 1994. aastast on jätkatud vaid täiskasvanutega. Eri riikide arvestuses oli kõige osavõturohkem 2002. aasta Brüsseli MM 60 osaleva riigiga ja tagasihoidlikum 2010 aastal Hiinas Nanningis peetud MM 30 osaleva riigiga. Nagu üldine trend ka muudel distantsidel, on viimasel kümnendil osalejate kaalukauss kaldunud tugevalt Aafrika poole ning Euroopa riikide ja jooksjate osavõtt on vähenenud.

Eesti jooksjad on oselnud 7 MMil, seega kolmanikul. Kokku on seni osalenud 7 meest ja vaid üks naine, sel aastal lisandub loodetavalt 4 uut nime. 

Newcastle 1992 (1. poolmaratoni MM)
Meesjuuniorid: Henno Haava 1:07.44;  Rain Miljan 1:09.11. Sellel ja järgmisel aastal toimus eraldi ka meesjuunioride jooks.Henno Haava tegi väga hea jooksu ja oli juunioridest esikümnes. See on seni ka meie jooksjate parim saavutatud koht.

Brüssel 1993
Jane Salumäe 1:12.30 ja 17. koht. Väga hea jooks ja korralik koht - seni ülekaalukalt parim koht täiskasvanute arvestuses. Oma parima vormiga oleks Jane heal päeval tõenäoliset  võinud sel ajal isegi esikümnesse pääseda.

Oslo 1994
N: Jane Salumäe 1:13.47  M: Pavel Loskutov 1:05.30; Toomas Tarm 1:05.47; Heiki Sarapuu 1:08.38. Rada ei olnud kõige kergema profiiliga,pikad tõusud-langused. Tegime kõik oma taset arvestades korraliku jooksu. Endal jäi veidi kripeldama kaotus Pavelile, olime sel aastal enam-vähem võrdsed.

Palma de Mallorca 1996
Pavel Loskutov 1:07.50 Seal olid olud raskemad-rajaprofiil ja kuumus ei soosinud head tulemust.

Zürich 1998 
Pavel Loskutov 1:05.00; Toomas Tarm 1:05.21; Margus Pirksaar 1:06.31. Suhteliselt kiire rada ja head tingimused, tegime kõik hea jooksu. Võitsime võistkondlikult kindlalt leedulasi, kel olid siis head maratonimehed ja kes pidanuks olema paberite järgi tugevamad.

Pavel Loskutov  1:05.45; Toomas Tarm 1:07.08; Margus Pirksaar 1:07.32. Raskemad olud ja palav ilm. Enda jooksuga rahule ei jäänud, kaotus Pavelile liiga suur. Olin minetanud 1,5 kuu taguse vormi, mil jooksin Tallinnas isikliku rekordi.

Taivo Püi 1:07.58. Peale 10-aastast vaheaega oli taas Eesti esindatud. Rada ei olnud kuuldavasti kõige kergemate killast. Taivo maksimutulemus oleks ehk võinud olla minut kiirem.

TOOMAS TARM

Eesti Maratonitiimi ja Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade alarühma juht