Eestlased läbisid kõrbes maailma raskeima maratoni

August Tillo ja Madis Tiik osalesid Marokos Sahara kõrbes toimunud ning maailma kõige raskemaks jooksumaratoniks peetud spordiüritusel Sultan Marathon Des Sables.

Seitsme päevaga jooksid mehed kuus maratoni distantsi, millest suurema osa moodustas liivane ja kivine kõrb. Tiik suutis katsumuses, mille käigus läbis 250 kilomeetrit, saavutada 1237 lõpetaja seas 78. koht koguajaga 31 tundi 3 minutit ja 53 sekundit. Ürituse neli esimest kohta kuulusid marokolastele, kes lippasid vaatamata pehmele pinnasele ja tõusudele keskmiselt 4 minutiga kilomeetri. Võitja ajaks fikseeriti 20 tundi 21 minutit ja 39 sekundit. Hiljem selgus, et teise koha mees on varem New Yorgi maratoni võitnud. Tiik ise pidas niiöelda normaalsete ehk mitte tippsportlaste sekka kuuluvate inimeste puhul heaks kordaminekuks aega alates 30 tunnist. Algul jooksis Tiik tempoga 4.15-4.45 kilomeetri kohta. Teisel päeval oli distants küll lühem 31 kilomeetrit, aga see sisaldas kolme pikka tõusu, mille käigus trass tõusis 400-500 meetrit paari kilomeetriga. “Tõusud tuli energia säästmiseks võtta kõndides ja ka neis paigus, kus liiv ei kandnud ja jalg sisse vajus,” tõdes Tiik. Tasasel maal ja alla mäge kannatas joosta kiirusega 5.30-6.00 minutiga kilomeeter.

Madis Tiigi sõnul läks ta Marokosse kõrbemaratoni jooksma sõbra August Tillo kutsel, kes pidas maratoni oma 20 aasta taguseks unistuseks. “Tahtsin ennast ka proovile panna ja teada saada, mida see üritus endast kujutab,” rääkis Jooksuportaalile Tiik, kes sai ettepaneku idee teoks teha sõbralt mullu veebruaris. Esimest korda mainis sõber talle Sahara maratonist küll 2008. aastal, kuid kuna ettevalmistus ja varustus on niivõrd spetsiifiline, ei olnud Tiigil aega sellega varem tegeleda. Viimased pool aastat valmistas Tiik end ette ameerikas Californias, kus treeningtingimused sarnanesid Saharale. Mõtet, kas ta ikka katsumuse läbi teeb, mehel peas ei tekkinud, sest ettevalmistus Californias läks 100 protsenti täkkesse. “Füüsiliselt olin täiesti valmis ja füüsisega Saharas probleeme ei olnud. Pärast maratoni oleksin võinud sama palju edasi joosta,” kinnitas Tiik. Kuna Tiigi sõbral August Tillol vastavat ettevalmistust polnud, sai ta ka kehvema koha, lõpetades kõrbemaratoni 196. kohal ajaga 35 tundi 34 minutit ja 32 sekundit. 

Madis Tiiki üllatas kõige rohkem pidev vali tuul, mis muutis küll pidevalt suunda, aga puhus tugevalt. Kogu elu käis pidevas liivatormis. “Seda ei saanud kusagil treenida ja osutus ootamatuks faktoriks. Hommikul tõustes raputasid end liivahunniku alt välja ja kloppisid riided ning asjad puhtaks,” lausus Tiik. Igale jooksjale anti teele kaasa raja pass või legend, kompass ja asimuusid. Eksimisvõimaluse vähendamiseks oli rada tähistatud iga 500 meetri tagant. Kogu aeg paistis kedagi ees jooksmas, mistõttu sellist olukorda eestlastel ei tekkinud, et oleks pidanud ise rada otsima. Jooksmist raskendas kuumus. Kui hommikul näitas termomeeter 25 soojakraadi ringis, siis keskpäevast kuni kella neljani kerkis õhusoe vilus 30-40 kraadini, päikese käes veelgi rohkem.

Igal jooksja kandis endaga kaasas seljakotti, kus nädala toit. Söök moodustas kolm neljandikku koti sisust. Peale selle pidi kotti mahtuma magamiskott, vahetusriided, esmaabivahendid, kindlasti pliit ja kütus toidu tegemiseks. Algul oli nii Tiigil kui ta sõbral kaasas täisvarustus, aga pärast esimest päeva viksasid nad kõik seljakottidest välja, mis vähegi andis ja ilma milleta võis hakkama saada. Kui maratoni avapäeval kaalus seljakott 12,5 kilo, siis finišisse jõudes kahanes sisu söögi võrra 7 kilole. Tiigi sõnul andis Saharas läbielatud kogemus talle ja näitas kätte, kui vähesega on võimalik elus hakkama saada. Mõelda tuli vaid sellele, kuidas etteantud veekogusega ühest punti jõuda ilma, vedelikuvõlga ei tekiks. “Mul oli kaasas neli liitrit vett ja pidin läbi ajama järgmise päeva hommikuni, siis sain poolteist liitrit juurde, millega jõuan esimesse punkti,” ütles Tiik.

Eesotsas jooksnud marokolased endaga üldse vett kaasas ei kandnud. Nad jõid ainult joogipunktides, kus ka ennast veega üles kastsid. “Nad said 12 kilomeetrit 40-50 minutiga joostes joodud veega hakkama. Ma läbisin selle vahemaa tunni ja 30 minutiga. Ilma veeta ikka ei saaks, sest higistad nii kõvasti, aga higi kuivab kiiresti ära, nii et ei saa arugi,” mainis Tiik. Uuesti ta Saharasse jooksma ei läheks, sest võtaks parema meelega ette midagi muud. “Ma ei ole rutiini taluvusega, et jookseksin 20 korda ühes kohas,” iseloomustas ennast Tiik, kes järgmisena jookseks hoopis Atakama või Kobi kõrbes. Nüüd koju tagais jõudnuna, keskendub ta 17. mail toimuva Haapsalu teise maratoni ettevalmistamisele. Eelmisel aastal ei jäänud see oma +30 kraadiga kuigi palju kõrbemaratonist jahedamaks.

Sahara maratoni tulemused

JOOKSUPORTAAL