 |
| Karl Robertson 4x800 m teatejooksul Kanadas. FOTO: Tiidrek Nurme blogi |
Jooksuportaal toob lugejateni intervjuu seni avalikkuses vähe tuntud, Eesti kodakondsusega Kanadast pärit ja eeloleval pühapäeval Eesti koondises murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel osaleva jooksja Karl Robertsoniga, mille tegi Tiidrek Nurme.
Sa oled tugev Eesti jooksja. Miks teised eestlased pole sinust midagi kuulnud?
Bulgaarias toimuval krossijooksul on minu jaoks esimene kord eestlasena võistelda. Siiani olen ma võistelnud kanadalasena. Eestlased pole minust kuulnud, kuna olen alati võistelnud sadade kanadalaste hulgas.
Kui kaua oled Kanadas elanud?
Ma olen elanud Kanadas kogu oma elu. Ma kasvasin üles Leduci linnas, Alberta maakonnas. Viimased viis aastat olen elanud tudengina Victoria linnas, British Columbia maakonnas. Mul on Kanada kodakondsust sünnist saati.
Kuidas said Eesti kodakondsuse?
Minu vanaisa sündis Eestis ning minu emal on samuti Eesti kodakondsus. Ma tahtsin samuti Eesti kodanikuks saada, sest ma tunnen, et see on üks osa minu identiteedist. Olen uhke selle üle, et olen eestlane. Lisaks on kasulik olla Eesti passi omanik, kui ma reisin Euroopas. Siis ma ei pea Euroopasse pikemaks perioodiks reisimisel taotlema reisi- ega tööviisat. Eesti kodakondsuse sain sellel suvel.
On sul Eestis sugulasi?
Jah, mul on Eestis sugulasi. Minu ema nõbu elab oma perega Tallinnas. Minu vanaisa on pärit Saaremaalt, aga vanaisa Tartust.
Räägid sa eesti keelt?
Minu vanaisa ja ema räägivad eesti keelt üsna hästi. Kahjuks ei oska ma eesti keelt, kuid olen huvitatud selle õppimisest. Kõik, mis ma oskan öelda, on „kalli ja musi.“ Seda ütleb mu vanaisa alati, kui ma tema juurest lahkun.
Oled Eestis käinud? Missugused olid muljed?
Mõne aasta eest käisin Eestis koos ema ja vanema vennaga. Külastasime Tallinnat ja seal lähedal asuvaid linnu. Veetsime toredalt aega koos ema nõbudega. Tallinnas tekkis väikese Euroopa linna tunne, kus kõik inimesed näisid sõbralikud meie suhtes. Kujutan ette Eestimaa talve, sellel ajal on seal väga raske treenida.
Tahaksid tulevikus Eestis elada?
Ma kaalun võimalust, et tulen Eestisse elama üheks aastaks. See võib juhtuda siis, kui mulle avaneb võimalus esindada Eestit 2016. aasta olümpiamängudel. Eestis elamine annaks mulle parema tunde ja ülevaate, keda ma olümpial esindama hakkan.
Kuidas sinust sai jooksja?
Minu vanemate ja vendade treener arvas, et mul tasuks jooksmist proovida. Esialgu see mõte mulle ei meeldinud, kuniks märkasin, et lõpetasin enamik võistlusi esikolmikus. See muutis minu suhtumist jooksmisesse.
On sul treener?
Jah, minu treener on kanadalane Brent Fougner. Ta on treeninud mitmeid Kanada parimaid keskmaajooksjaid. Ta elab Victoria maakonnas.
Milline on su lemmik jooksudistants?
Kindlasti 1500 m või miil. See on piisavalt kiire ja lühike distants taktikaliseks jooksuks.
Sinu eesmärk spordis?
Suurim eesmärk on võistelda Rio 2016 olümpiamängudel. Selleks on palju tööd vaja teha.
Sinu suurim saavutus spordis?
Tõenäoliselt kõrgetasemelise Kanada ülikoolide meistrivõistluste 4x800m teatevõistluse alavõit. Mulle ei meeldi keskenduda suurtele saavutustele, kõik väiksemad saavutused aitavad mul jõuda suurte eesmärkideni.
Eestis on tänavusel lõppenud hooajal viis keskmaajooksjat, kes jooksnud 1500 m 3.45 või kiiremini. Sina oled kuuendal positsioonil. On see hea tase Eesti kui väikese riigi jaoks?
Ma ei teadnud seda. On hea kuulda, et sellised talendid tulevad väikesest riigist. Ma loodan võistelda koos nende jooksjatega.
Kui palju jälgid Eesti jooksusporti?
Kui aus olla, ma ei jälgi Eesti jooksmist palju. Minu teadmised laienesid, kui nägin Eesti jooksja tulemust Pekingi olümpial 2008. Ma olin inspireeritud sellest, et kaasmaalane Eestist saavutas niisuguse tulemuse.
Millal ja kuidas tulid mõttele võistelda Bulgaarias krossijooksu Euroopa meistrivõistlustel?
Kui ma tulin Sloveeniasse, arvas siinne treener, et krossijooks oleks hea ettevalmistusperioodi eesmärk. Lisaks on see hea võimalus Eestit esindada.
Missugune oli Eesti Kergejõustikuliidu reaktsioon, kui nad kuulsid, et tundmatu jooksja tahab esindada Eesti koondist?
Eesti Kergejõustikuliidu kontaktisik, kellega ma suhtlesin oli väga vastutulelik ja kinnitas, et ma olen teretulnud esindama Eesti koondist.
Sinu eesmärk Bulgaarias?
See on minu jaoks esimene kord võistelda rahvusvahelisel tasemel Euroopa meistrivõistlustel. Ma ei ole päris kindel, mida oodata peale selle, et see saab olema kiire jooks. See on minu jaoks kui vaheetapp, mis aitab mind aastal 2015. Ma soovin olla konkurentsis.
Oled vahetusõpilane Sloveenias. Kuidas sul õnnestus sinna minna? Miks just Sloveenia?
Sloveenias asuv ülikool on minu Kanada ülikooli uus partnerkool. Meil on võimalus valida vahetusülikoole natuke vähem kui 100 ülikooli vahel Euroopas ja Aasias. Ma olen varem Euroopas reisinud ning soovisin pisut aega veeta ka Balkanil, kus ma varem pole käinud. See on siiani olnud hea kogemus, Ljubljana on imetlusväärne väike linn, mille naabruses on palju erinevaid riike. Kui mõni Eesti ülikool oleks olnud valikus, oleksin kahtlemata selle kasuks otsustanud.
Kui palju treenid Sloveenias?
Siin treenin ma palju intensiivsemalt kui Kanadas. Kaksteist korda nädalas, millest kolm on jõutreeningud ning viis intensiivsed treeningud. Kanadas keskendusin eelkõige mõnele tugevale treeningule ning ülejäänud olid rahulikud jooksud. Sloveenias aga vastupidi. Tugev treeningtsükkel lõppeb novembris. Loodetavasti see raske treening tasub ennast ära. Sloveenias treenin koos Jan Petračiga tuntud treeneri Franc Petrači juhendamisel.
Sinu eesmärk hariduses?
Pärast seda semestrit ma plaanin lõpetada õppekava „Institutional education“. Ma ei jõua ära oodata, millal saan alustada tõelise eluga. Mul on alati palju ideid ja plaane, mida tulevikus ellu viia. Eesmärk on alustada ettevõttega, mis on mulle südamelähedane, kuid selleks on palju vaja ära teha.
Sinu suurim soov Eesti inimesele?
Soovin, et eestlased oleksid jätkuvalt edukad kergejõustikus ning kasvaks tugeva rahvana.
TIIDREK NURME