Enn Sellik meenutab: täna 40 aastat tagasi, 3. osa

Minu tase oli tunduvalt parem, et trennis joosta muuseas 400 m 59-60 sekundiga, kuid Boss (loe: treener) ei lasknud seda teha.  Ta oskas viimasel kuul enne tähtsat võistlust viia mind heasse vormi. Sellise treeninguga ma ei hävitanud oma taset, vaid kogusin 20 päeva jooksul endasse energiat ja värskust. Kõik sai võimalikuks ainult tänu mais ja juunis tehtud tugevatele treeningutele.

Viimase rajatreeningu enne Soome maavõistlust tegin 10. juulil. Kirjutan selle lahti.

Hommikul 5 km, õhtul soojendus 3 km, 2000 m + 1200 m + 800 m + 400 m + 5 x 200 m, paus lõikude vahel 300 m sörki. Ajad [5.42 – 3.20 – 2.09,5 – 62,0 – 27,9 – 28,2 – 28,0 – 25,4]. 2000 m sees 400 m ringid 68,4 s; 1200 m sees 66,7 s, 800 m sees 64,8 s.

Kui plaanisime sügisel, et suvel jooksen 5000 m 13.45-50, siis selle treeningu eesmärk oli säilitada tunnet, et olen võimete poolest tulemusest üle. Joostes ringe 68,4 – 66,7 s poole lõikude summast ja läbides viimased 200 m 25,4-ga. Sain psühholoogilise üleoleku 5000 m läbimiseks, kuigi olin juba jooksnud 13,39,0-ga. Tegime trenni edasi nagu sügisel plaanitud. Siin peitub suur tarkus. Talvine treeningmaht oli rajatud selleks, et joosta suvel 13.45-50. Ettevalmistus oleks lubanud küll lõikude kiirust tõsta, aga ma seda ei teinud, muidu ei oleks mul Soomega maavõistluseks energiat jätkunud. Viimane treening enne peamist starti tuleb joosta trennis varuga. Piisab ainult ühest kiirest lõigust. Usun, et taoline treening tekitab lugejates küsimusi. Kui olen kõik kuud kirja pannud, siis nõustun nendele vastama. Õigel ajal vormi jõudmisel on väga suur osa sportlasel endal. Treener ei saa kogu aeg kõrval olla. Treeninguteks tuleb taastuda, eriti staadioni treeninguteks. Tuleb jälgida piinliku täpsusega toitumist, keskenduda ainult treeningutele ja võistlustele. Vaba aeg tuleb sisustada selliselt, et ei kannataks une pikkus. Ainult nii on võimalik ajastada tippvormi.

Et jõuda 1974. aastal maavõistlusele Helsingisse, tuli kõigepealt minna Moskvasse. Seal korraldati algul koosolek, kus komsomoli instruktor luges moraali, kuidas ja miks. Anti kätte võistlusvorm. Niit ja nõel olid mul omal kaasas, sest vapp särgile ja tähed CCCP dressidele tuli endal ise õmmelda. Juunioride klassist oli mul see kogemus olemas. Ka siis ei hoitud koosolekutega tagasi.

Enne koosolekut sammus minu juurde koondise peatreener Arzani Semjonovitš Gertškov, omapärane naeratus näol, terekäsi pikalt ees. “Mis ma sulle poiss aasta tagasi ütlesin, et varsti kohtume,” lausus ta. Olin end 19-aastaselt murdnud NSVL täiskasvanute koondisesse. Katsevõistluste kolmas koht tagas mu pääsu koondisesse. Vaid kolm katsevõistluste paremat sinna saidki. Ei mingeid Wild Card´te (eesti keeles - kutseid). Keegi ei saanud koondisesse, kui normi ei täitnud.

Toon näite 1976. aasta maist koondise koosolekust Kiievis. Seal loeti ette OM normid, mille täitmisel pääseb olümpiale. 5000 m 13.20,0 ja 1500 m 3,36,0. Müncheni olümpiamängude 800 m hõbe Arzanov, kes valmistus kaks aastat spetsiaalselt 1976. aasta olümpiamängudeks 1500 m jooksus, tõusis püsti ja ütles: “Montrealis võidetakse 3.39,0-ga viimasel 150 meetril. Ma olen selliseks spurdiks võimeline.” Talle öeldi, et sa pead enne seda jooksma 1500 m 3.36-ga. Mees saatis kogu treenerite nõukogu pikalt ja lahkus. Hiljem selgus, et Montrealis võidetigi 1500 m 3.39-ga.

14. juulil 1974 viidi meid olümpiastaadionile soojendusele. Läksin parki sörkima. Mind haaras võimas tunne. Emotsioonid olid laes. Ikkagi NSVL täiskasvanute koondis. Jooksusamm oli väga kerge. Tänu just viimasele rajatreeningule, kus jäi palju varuks.

15. juuli Soome-NSVL maavõistluse 5000 m jooks toimus mulle ideaalses tempos. 1000 m 2.45,2, 2000 m 5.31, 3000 m 8.17,4, 4000 m 11,03. Viimased 400 meetrit läbisin 55 sekundiga. Võitsin esimese koha ajaga 13.38,4. Ideaalsest jäi natuke puudu. Kõige ideaalsem oleks olnud sel päeval joosta 1500 m ja 25. juulil NSV Liidu meistrivõistlustel 5000 m. Kahte järjestikku 5000 m distantsi mul nii hästi enam joosta ei õnnestunud. Eks emotsionaalne energia vähenes kiirmini kui füüsiline või liikusid need pigem ühekoos allamäge.

5000 m 25. juulil NSV Liidu meistrivõistlustel kujunes taktikajooksuks. Jälle ei saanud ma kohavalikuga hakkama. Tegin mõttetuid spurte koha leidmiseks ja lõpus väsisin. “Vanakesed” panid poisikese paika. Sain 11. koha ajaga 13.47,4. Pettusin, kuid mitte kauaks. Tegemist oli juba viienda 5000 m jooksuga hooajal. Väsimus pidi saabuma ega jäänud tulemata. Kuu lõpuni jooksin ainult aeglase tempoga krosse. Siin aitas mind Ülo Kriisa. Ma ei pidanud eriti muretsema, sest krossid jooksin tema selja taga.

1. osa saab lugeda siit
2. osa saab lugeda siit

ENN SELLIK

(järgneb)