 |
| Kaido Vetevoog Tallinna maratonil. Foto: Sportfoto.ee |
Kindlasti võib pidada selle aasta maratoni korraldajatele oluliseks. Eelmisel aastal jäeti tormikahjude tõttu jooks ära ning ärevust lisasid Bostoni maratoni sündmused. Seetõttu oli näha, et korraldajad tegid kõik selleks, et üritus õnnestuks. Hoolimata kõigest eelnenust startis sel korral maratonile rekordarv jooksjaid, üle 50 000 ja tõenäoliselt löödi üle ka lõpetajate rekord. Lõpetajate hulgas oli sel korral ka 12 eestlast. Ma olin üks neist õnnelikest. Tavaharrastajal on üldjuhul raske taolisele suurele maratonile peale saada. Kõigile sellistele jooksudele antakse suurem osa stardikohti kohalikele ning teistest riikidest jooksjad valitakse loosiga. Mulle naeratas loosiõnn eelmisel aastal. Sülle langenud võimalus tuli ära kasutada.
Kohalikud rääkisid, et New Yorgis on üks päev, mil suletakse osad suured sillad ja tänavad liiklusele. See päev on maratonipäev. Maratonil osalemine annab võimaluse läbida jalgsi sildu ja näha vaateid, mida tavapäraselt teha ei saa. Lisaks on see pidupäev kaasaelajatele, kes tulevad omasid toetama ja ergutama. Kui välja jätta mõned sillad, siis oli kogu rada ääristatud tihedalt pealtvaatajatega. Osavõtjate suur määr tähendab seda, et olenemata oma jooksukiirusest liigud sa ühtlases jooksjate jões. Suurmaratoni melu on see, mis teeb sellised suured jooksuüritused eriliseks ning niivõrd populaarseks.
Stardijooneni jõudmiseks kulub kolm tundi
Maratoni start antakse hommikul natuke enne kümmet kesklinnast eemal asuvalt saarelt. Rada läbib pea kõiki linnaosasid ja lõpeb Manhattanil pargis. Rajaprofiil ei ole väga kerge. Mitmed suured sillad ning pidev pikkade tõusude ja langustega rajaprofiil ei võimalda joosta nii häid aegu kui Berliinis. Samas vaheldusrikas rada teeb jooksu huvitavaks. Kuigi ka pikki sirgeid rajale jagub. Suur osalejate arv muudab maratoonari logistika aeganõudvaks. Maratoni stardijoonele jõudmiseni tuleb arvestada vähemalt kolme tunniga. Praam, mis viib saarele alustab jooksjate viimist alates kella kuuest hommikul. Transpordile kulus alla tunni, siis üle tunni stardialas ootamist ja seejärel umbes tund stardikoridoris ootamist. Samas on stardialal ruumi piisavalt ning jooksjatele pakutakse nii juua kui süüa.
Maratoni start antakse lainetena, milles igaühes on umbes 10 000 jooksjat. Seetõttu on oluline jälgida, mis kellaajal minna stardikoridori. Hilinemise korral tuleb arvestada stardikohaga järgmises laines. Kuna peamagistraalid on Ameerikas laiad, siis trügimist ma stardis ei märganud. Võimalik, et tagapool stardigrupis oli liikumasaamisega raskem. Start anti üheaegselt kolmelt rajalt, mis kulgesid eri teid ja tasandeid pidi ning liitusid kusagil viiendal kilomeetril ühtseks rajaks.
Joogipunktid iga miili tagant
Joogipunktid asusid alates 3 miilist iga miili (ca 1,5 km) tagant, mis tähendas, et ka neid ei olnud erilist trügimist ja osad joogipunktid võis vabalt vahele jätta. Pakuti spordijooki ning vett. Rajal oli iga miili tagant kell, mis näitas jooksvat aega ning ka vaheajapunktid paiknesid iga 5 km tagant. Nii sai hästi jälgida enda kulgemist ja tempot kogu raja vältel. Kuigi jah, mõõtühikuna oli lihtsam ümber orienteeruda miilidele. Tempomeistreid jagus igale soovile. Esimene tempomeister püsis 3 tunni graafikus ja järgmised tempomeistreid jagus iga viie minuti tagant.
Kokkuvõtteks, oluline on Ameerikas jälgida korraldajate reegleid ja juhised, mis kohati on pikad ja keerukad. Ent kui neid järgida, ollakse sinu vastu ääretult sõbralikud ja abivalmid. Tõenäoliselt just pisiasjadele mõtlemine tagab ladusa ja hästikorraldatud ürituse.
KAIDO VETEVOOG
Toimetaja märkus. Veel saab Kaido Vetevoogi muljeid New Yorgi maratonist lugeda tema blogis, kuhu on peagi lisa oodata.