16. juunil Harjumaal Meremõisas toimunud jooksu- ja käimisürituse Laulasmaa Ultra 168,8 kilomeetri pikkuse distantsi võitis ajaga 14:51.04 Rünno Ruul (pildil), kes parandas senist rajarekordit enam kui nelja tunniga. Järgnesid Laimonis Skadiņš Lätist (18:28.54) ja mullune võitja Peeter Vennikas (19:00.01). Naistest jõudsid esikolmikusse Mari Boikov (24:39.41), Marju Villak (25:08.49) ja Kadri Sepalaan (25:25.43).
Kokku startis üritusel rekordiliselt 76 osavõtjat. Eesti jooksjatele pakkusid konkurentsi külalised Lätist ja Norrast. Rekordiliseks kujunes ka jooks ise. Maksimumdistantsi 168,8 km suutsid 26-tunnise kontrollajaga läbida 12 jooksjat, sealhulgas esmakordselt kolm naist. Jooksu üks korraldajaid Heleen Vennikas oli õnnelik, et Eesti ultrajooksu koondis sai Rünno Ruuli näol uue liikme. "Võtame ta MMile kaasa, temast saab poodiumilootus," ütles Vennikas Jooksuportaalile. Kuna Vennikas ise jäi veidi tõbiseks, piirdus ta seekord 105,5 kilomeetri läbimisega.
Rünno Ruuli sõnul oli ta 100 km täis ajaga umbes 8:20, viimasel aastakümnel on 8:20-ne kandis käinud ainult Vjatšeslav Košelev 2011. aastal ja Peeter Vennikas 2003. ja 2004. aastal. Laulasmaa Ultra peakohtuniku Mart Maasikranna kommentaar.
Rünno Ruul ütles, ütles Jooksuportaalile, et rada osutus raskemaks kui ta arva. "Võiks veidi võrrelda kohati Kõva Mehe Jooksuga - trepid, üle piirdeaedade ronimine, järsakud, sügavad augud, liiv, juurikad, hüpped, üle oja minek kivilt kivile - viimasel ringil pimedas oleksin seal peaaegu kukkunud, mida pimedas juhtus neli korda teistes kohtades. Esimesel ringil võõral rajal ekslesin vahepeal veidi, ringi aga leidsin õige raja üles," rääkis Ruul. Kuna rada oli nii raske, pidi ta eesmärgiks oleva 15tunni täitmiseks loobuma söögipausidest. "Seal hoidsin aega kokku. Jõin küll pea igas punktis ja ajasin juttugi, sealt annaks veel aega kõvasti kokku hoida. Maratonidel ma pole tavaliselt joogipunktides seisma jäänud," lausus Laulasmaa Ultra võitja.
Rasket tunnet tal praktiliselt ei tekkinudki ja jooksu lõpus tundis, et võiks veel samas tempos pikalt edasi minna. Ruul pidas hea aja saamist rajal juba sellepärast raskeks, kuna väga keeruline oli aimata ette keskmist kiirust. "Jooks meenutas rasket fartlekki, kus mägised ronimiskilomeetrid läksid üle 6 min/km ja sirgetel pidin tasa tegema joostes 4.10-4.40 min/km, ka viimastel ringidel," meenutas Ruul. Kõige rohkem kartis ta pimedas jooksmist ja selle mõju ajale. Kõige enam aitas teda kõigi rajal olijate toetus, eriti kaasa Siret Ruuli usk mehesse. "Ultrajooks on kinni väga palju peas. Peab olema eelkõige vaimselt tugev, küll siis füüsis vastu peab. Kogu aeg kartsin, et lätlased teevad mulle ära. Seda ma ei saanud lubada. Alles pärast sain teada, et edu lätlase ees oli üle kolme ja poole tunni," rääkis Ruul.
Rünno Ruuli sõnul oli ta 100 km täis ajaga umbes 8:20, viimasel aastakümnel on 8:20-ne kandis käinud ainult Vjatšeslav Košelev 2011. aastal ja Peeter Vennikas 2003. ja 2004. aastal. Laulasmaa Ultra peakohtuniku Mart Maasikranna kommentaar.
Rünno Ruul ütles, ütles Jooksuportaalile, et rada osutus raskemaks kui ta arva. "Võiks veidi võrrelda kohati Kõva Mehe Jooksuga - trepid, üle piirdeaedade ronimine, järsakud, sügavad augud, liiv, juurikad, hüpped, üle oja minek kivilt kivile - viimasel ringil pimedas oleksin seal peaaegu kukkunud, mida pimedas juhtus neli korda teistes kohtades. Esimesel ringil võõral rajal ekslesin vahepeal veidi, ringi aga leidsin õige raja üles," rääkis Ruul. Kuna rada oli nii raske, pidi ta eesmärgiks oleva 15tunni täitmiseks loobuma söögipausidest. "Seal hoidsin aega kokku. Jõin küll pea igas punktis ja ajasin juttugi, sealt annaks veel aega kõvasti kokku hoida. Maratonidel ma pole tavaliselt joogipunktides seisma jäänud," lausus Laulasmaa Ultra võitja.
Rasket tunnet tal praktiliselt ei tekkinudki ja jooksu lõpus tundis, et võiks veel samas tempos pikalt edasi minna. Ruul pidas hea aja saamist rajal juba sellepärast raskeks, kuna väga keeruline oli aimata ette keskmist kiirust. "Jooks meenutas rasket fartlekki, kus mägised ronimiskilomeetrid läksid üle 6 min/km ja sirgetel pidin tasa tegema joostes 4.10-4.40 min/km, ka viimastel ringidel," meenutas Ruul. Kõige rohkem kartis ta pimedas jooksmist ja selle mõju ajale. Kõige enam aitas teda kõigi rajal olijate toetus, eriti kaasa Siret Ruuli usk mehesse. "Ultrajooks on kinni väga palju peas. Peab olema eelkõige vaimselt tugev, küll siis füüsis vastu peab. Kogu aeg kartsin, et lätlased teevad mulle ära. Seda ma ei saanud lubada. Alles pärast sain teada, et edu lätlase ees oli üle kolme ja poole tunni," rääkis Ruul.
Laulasmaa Ultra oli avalöögiks tänavu esmakordselt ellukutsutud ultrajooksu seeriavõistlusele. Järgmised etapid toimuvad 26. oktoobril Haanja Rattaklubi korraldatav Haanja Jala100 ning aasta viimasel päeval peetav 12-tunni jooks Viimase öö unistus. Laulasmaa ultrat ja Viimase Öö Unistust korraldab ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team.
Laulasmaa Ultra tulemused
JOOKSUPORTAAL
Korraldajate foto